Lugeja: katkiste kõrvaklappide väljavahetamine võtab igaviku
Ma sooviksin tänada Euronicsit ja ka kõiki muid elektroonikakette, kelle jaoks miski ei ole võimatu. Välja arvatud 12-euroste kõrvaklappide väljavahetamine vähem kui kümne päevaga.
Ma mõistan, et mina tarbijana olen süüdi. Olin ju üks neist vandaalidest, kes külastas enda katkiste kõrvaklappidega tihti Kaubamaja tehnikaosakonda. See oli ajajärk Eesti ajaloos, mil teid lapiti kullaga ja töötusetuse protsendinumber ei kippunud ületama riigikogulaste IQ-arvu.
Tol ajal võis kasutada selliseid vapustavalt innovaatilisi turundustrikke nagu katkiste kõrvanööpide kohene väljavahetus. Neljakordsel vahetamisel sai isegi raha tagasi (kui pood otsustas, et ei viitsi viiendat korda oodata, kuni ese katki läheb). Kuid ajad muutuvad ja kaupluskette tabas õudne üllatus - alla 20 euro maksvad kõrvaklapid ei pea miskipärast liiga kaua vastu!
Probleem ei saa olla selles, et tegu on viiedollariste kõrvaklappidega, mille ilmne kvaliteedimäär kohaliku tootega lubab hinda mitmekordistada. Ei. Probleem on selles, et tarbijad on nagu suurte inimkätega karud - anna neile midagi ja kohe lõhuvad ära.
Minust oli muidugi rumal arvata, et hea elu võiks kesta lõpmatuseni. Nagu maailm näitas, siis ma polnud ainus. Nüüdseks on tulnud ilmsiks, milline on meie kõigi ühine uus maailm.
See on maailm, kus ratturitel ja autoomanikel pole teid. Maailm, kus lapsed nutavad olematute lasteaedade tõttu. Maailm, kus poeteenindajaid sunnitakse pakendama kõrvaklappe pakendisse, mille hind ületab helinööbid, ja saatma see siis taharuumi kaheks nädalaks ootama, kuni kliendile saab riiulist anda uued klapid.
Õigus oodata
Tarbijakaitseameti silmis eksisteerib õigus "nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga (kumb variant on sobivam, lepitakse osapoolte vahel kokku)".
Tarnija koduplatsil muutub see õiguseks "nõuda esmalt asja tasuta parandamist ja vähemalt kahenädalast ooteperioodi (tegelikult me ei tohiks teile kohe uut eset anda, sest enne peame kindlaks tegema, kas vigastus tekkis teie kätetöö tagajärjel või mitte, meie eksperdid Augsburgis oskavad kindlasti seda kindlaks teha tavaitšaupakaa)".
Teksti järgi võib paista, et olen pahasem, kui tegelikult olen. Tegelikult oli vaja lihtsalt midagi, mille peale pahandada, ja midagi, mida kirjutada.
Hea Delfi lugeja, missugused on sinu kogemused klienditeenindusega? Kas tarbija õigused on kaitstud? Kirjuta oma mõtted kommentaariumisse või saada aadressil rahvahaal@delfi.ee.