Kas siin ei teki vastuolu võimude lahususe põhimõttega? Suur osa eesti rahvast soovib, et järgmiseks esimeheks saaks EKRE esimees Mart Helme. Oletame, et saabki. Siis peab ta ju oma liikmelisuse erakonnas peatama.

Loogiliselt valib siis EKRE oma esimeheks Martin Helme. Suure tõenäosusega saab EKRE võimaluse moodustada järgmise valitsuse, sest valijad, kes on praeguse valitsuskoalitsiooni erakondades pettunud, hääletavad protestipartei poolt. Tekib küsimus, kas tulevasel presidendil Mart Helmel on üldse õigust teha ettepanekut valitsuse moodustamiseks oma pojale Martin Helmele, kui see on EKRE tulevane esimees? Kogu võim ei saa olla rahva õiglustunde järgi sama perekonna liikmete käes.

Kui rahvas arvab, et see on liig, mis liig, siis järeldub sellest, et EKREl ei ole mõtet Martin Helmet üldse erakonna esimeheks valida. Samas olles ise näinud kahte EKRE kõnekoosolekut Tartumaal, milles ühel esines Mart Helme ning teisel Martin Helme ja Jaak Madison, siis mulle jäi küll mulje, et just nooremad mehed on need, kes tingimata võimule soovivad saada. Mart Helme eriti sellist muljet ei jätnud.

Minule jäi EKRE kõnekoosolekust mulje, et see on tulevase presidendi tuur.
Miks aga tuuritab kaasa see noorem Helme, kes Mart Helme presidendiks saades kaotab sisuliselt lootuse saada peaministriks? Martin Helme jätab aruka mulje. Kas ta tõesti aru ei saa, et kui tema isa saab presidendiks, siis tema ei saa kunagi peaministriks (vähemalt oma isa eluajal mitte)?