Elan ranna lähedal linna servas ja seetõttu torkavad taolised napsutajad mulle üsna tihti silma. Mõnikord astuvad nad üksinda pudel käes ranna poole, teinekord jälle kambakesi pudelid käes. Kambad on tegelikult veel hullemad, sest siis on tihtilugu kuulda ka roppusi ning paaril tegelasel pole tavaliselt ka särki seljas ehk palja ülakehaga avalikus kohas.

Ja kuigi kambavaimus keegi neist oma nõmedusest aru ei saa, on selline asi eemalt vaadates lihtsalt jube. See näitab ka seda, et Eestis elavad inimesed ikka ei oska juua, kuna selleks ei valita ei aega ega ka kohta.

Statistika järgi on meil palju roolijoodikuid, toimub alkoholi liigtarbimine, mis kahjustab tervist ning inimeste elusid. Alkohol on kurjajuur ka paljude muude rikkumiste puhul. Ja seetõttu on nukker kuulda ja vaadata seda, kui Eesti inimesed enda elusid pudelikaelast alla lasevad. Nüüd käiakse ka veel Läti piiripunktis endale odavamat märjukest toomas ja see on tegelikult ju halb, kui mõelda inimeste tervise peale.

Veel kohutavam on selliste suviste alkoholi nautlejate juures see, et lapsed mängivad ka samas piirkonnas ning näevad kõike seda joomist pealt. Eeskujud missugused, onju?

Kuid selline hoiak lasta end lõdvaks, kipub käima ka erinevate pühade kohta. Näiteks on igati sobilik kaanida end täis jaanipäeval, justkui oleks see kohustuslik asi ja nii peaks iga õige eestlane tegema. Paraku organism sellest aru ei saa, organismile on see lihtsalt üks järjekordne päev, mil ta rikutud saab. Loo mõte oli, et joome vähem, oleme joomise juures kultuursemad ning anname ka noorematele eeskuju.