Igaühel on võimalus teenida paremat palka, kui vaid pingutatakse, kuid kui endal selleks soovi pole, siis mis õiglasemast süsteemist juttu üldse on. Selle arvelt, et kellelgi on hästi läinud ja kõvasti tööd teinud, parandada teiste inimeste sissetulekut, kes võib-olla ei üritagi kuhugi jõuda, see pole õiglane. Seal võib olla ka teisi tegureid, kõik ei saagi võrdsed olla, aga sellisel juhul peaksid panustama sellesse kõik, mitte ainult jõukamad.

Olukord Eestis on hetkel üsnagi nukker, kuna erinevad otsused riigi juhtimisel on täiesti arusaamatud. Suur tahtmine on oma asjad kokku pakkida ja siit põgeneda, kuna need otsused, mis vastu võetakse ei ole üldse noortele suunatud. Eesti on kodu ning kodust pole kuidagi kerge lahkuda. Noored aga peaksid olema Eesti tulevik, noori tuleks kuulata ning mõelda, kuidas on neid võimalik Eestis hoida. Hetkel tundub, et soovitakse üksnes pensionäride ning madalapalgaliste poolehoid saavutada ning peletada eemale noored ning investeeringud Eesti riiki.

Üldse ei mõista, kuidas praegused otsused tulevikus kasuks tulevad. Laenude võtmine ning reservide kasutamine ei ole mingi lahendus, kuna elatakse tuleviku arvelt. Teisisõnu maksavad kõik sellised otsused kinni noored. Miks peaks noored üldse tahtma sellisel juhul Eesti jääda, kui selliseid otsuseid tehakse?

Praeguse valitsuse tegevused riigi juhtimisel näitavad väga hästi, et nad ei mõtle tulevikule ega kuula asjatundjaid. Tegutsetakse rõhutades madalapalgalistele ja nende olukorra parandamisele, kuid erinevad otsused on hoopis kaudselt nende vastu suunatud. Kõige paremini võib välja tuua tänaseks alkoholiaktsiisi tõusu ning nüüdseks päevakorda tõusnud alkoholiaktiisi tõusu tühistamise, millest erinevad eksperdid ning rahvas on vastu olnud juba algusest peale. Milleks võtta vastu mingi aktsiisitõus ning seejärel see tühistada?

Keerukad süsteemid ei too lahendusi

Jah, suur probleem Eestis on seotud alkoholiga ning selle liigtarbimisega, kuid kindlasti ei ole alkoholi aktsiisi tõstmine selle lahendus, kuna selle võrra rohkem tuuakse alkoholi sellisel juhul naaberriigist Lätist. Tekib tunne, et ollakse midagi odavalt saanud ning siis võib seda ka rohkem tarbida. Lisaks kaotab riik maksudena vägagi suured summad, mille abil oleks võimalik olukorda riigis parandada. Tänu kõigele jääb tulu saamata Eesti kaupmeestel, mis toob kaasa poodide sulgemise ning töö kaotamise. Alkoholi tarbimise vastu võitlemine selle kallinemisega ei saa olla lahendus. Inimesed peavad sellest ise aru saama, et alkohol ei ole tervisele hea ning see peab saama ühiskonnas normaalseks nähtuseks.

Suurem mure on ka astmeline tulumaks. Jah, madalapalgalised võidavad selle arvelt otseselt, kaotavad aga selgelt kõrgemapalgalised. Investeeringud vähenevad, mis mõjutab veelgi rohkem sissetulekuid riigikassasse. Selle asemel, et muuta tulumaksuseadust, tuleks parandada muid hüvesid, mis toob suurema kasu madalapalgalistele ning Eesti riigile üldiselt. Mida keerukamad süsteemid luuakse, seda rohkem leitakse lahendusi, kuidas nendest eemale hoida. See ei ole mitte ainult maksudega, vaid see on omane kõigele, mis inimeste ümber.

Praegustel riigijuhtidel on hea öelda, et Eestil läheb ju hästi. Jah, lähebki, kuid praegu on ka majandus kasvav. Mis saab, kui saabub majanduskriis ning investeeringute hulk väheneb veelgi? Praegune hea majanduslik seis on just tänu eelmisele valitsusele. Ei saa väita, et eelmine valitusus eesotsas Reformierakonnaga tegi riigi juhtimisel kõik õigesti, kuid tagantjärgi on alati parem öelda, mis oleks võinud teisiti teha.

Keskerakonna valitsemise ajal aga on tulemused juba paari kuu jooksul näha ning tulevikule mõeldes lausa kohutavad. Lisaks ei tea praegune valitsus, et muutuste läbiviimisel peavad need toimuma pika aja jooksul, vaid siis võetakse need vastu. Küll aga soovitakse kõik korraga läbi suruda, arvestamata tagajärgedele. Suured muutused toovad kaasa pahameele, eriti, kui need ei ole piisavalt head ning põhjendatud. Kindlasti saab aga nõustuda viimaste Kaja Kallase artiklitega. Tuleb kuulata asjatundjaid ning poliitikud ei ole enamasti asjatundjad, sageli pole neil vastava valdkonnaga varem kordagi tegemist olnudki, nad on vaid otsuste elluviijad.