Lugeja: inimesed näevad vene keelt kui haigust

Vene keel kui haigus - selline vaade hakkab inimestele kujunema koolist, mis on kogu asja juures kõige negatiivsem. Keeles nähakse korraga sõdasid, küüditamisi ja mida kõike veel - ühesõnaga antakse vene keelele nägu, mida viimane aga kindlasti ära pole teeninud.

Ma olen üks neist inimestest, kel koolis vene keele õppimisega probleeme ei olnud, kuid kes kooli lõpuks avastas, et on võimeline rääkima ja suhtlema vene keeles sama hästi kui õppe alguses ehk praktiliselt midagi ei olnud külge jäänud.

Ja ma ei olnud ainuke - gümnaasiumi osas tulid inimesed meie kooli erinevatest kohtadest, nende inglise keele tase oli kümnenda klassi alguses väga erinev, kuid kolm aastat tõhusat tööd tõid enamasti kõigi keeleoskuse ühtsele standardile. Vene keelt aga isegi ei proovitud neile inimestele õpetada - "kui kuuendast alates pole õppinud, siis ei pea praegu ka alustama."

Miskipärast tundub, et Eestis on ühiskonnana üldiselt võetud teatud hoiak vene keele suhtes. Pigem, kuna meid häirib see, et venelane pole valmis meie keelt ära õppima, siis "teeme neile tagasi" ja ei õpi omakorda vene keelt selgeks. Kannatab selliselt vaid kollektiivne intelligents, kuid seda ei kipu paljud miskipärast märkma, kuna nad on parasjagu nii ametis "ära panemisega".

Tõepoolest tundub, et vene keele puhul oleks tegemist mingi haigusega. Muud keeled, olgu siis inglise, saksa, prantsuse - kõik on kasulikud ja mida rohkem oskad, seda uhkem ja edukam. Vene keele koha pealt tehakse erand - kui ei oska, siis eestlane mõistab sind: "Ju ta ajaloo pärast ei taha õppida, nii nagu ma isegi". Kuigi keelel endal pole ajalooga midagi pistmist.