Lugeja: hoopis meie oleme jobud, mitte leedukad!
Elanike arv väheneb nii Eestis, Latvijas kui ka Lietuvas, samuti nende naabermaades, järelikult läheb iga raudteekilomeeter meil aja jooksul aina kallimaks ja seda ka suhteliselt. Elanike arvust sõltub reisijate arv ja kui juba täna oleks reisijate osa raudtee tasuvuses kümnendik, siis paremaks see ei lähe ning reisijad pole ka esmatähtsad.
Kui maksta kõike kinni sotsialistlikust ühiskassast, siis miks peavad mõnekümne sellel raudteel üle piiri sõitja kulud hüvitama kaudselt ka sõrvekad, virukad ja teised, kes oma elus seda raudteed kordagi ei kasuta? Kas meie elukorralduse aluseks ongi siis leninlik sotsialism kui kommunismi vaheaste?
Kui võtta ette kaubavood, siis need liiguvad ikkagi idast läände ja kordi vähemal hulgal vastupidi. Kaup Rossijast liigub läbi Narva Muugale, läbi Rēzekne ja Daugavpilsi Rīgasse, Liepājasse, Ventspilsi ja Klaipėdasse.
Ükski arukas kaubavahetaja ei hakka oma kauba hinda kergitama ka taolise rumala otsusega, nagu algul odavalt lühike hüpe meritsi Suomist Eestisse ja siis kallima rongiga Deutschlandi, kui selle asemel saab kohe odavalt vedada kauba Rostocki, Lübeckisse või Kieli ning alles säält edasi kallima rongiga.
Põhjast lõunasse läheb meil vaid 8 rongi päevas. Kui ehitada eraldi läbi Pärnu veel üks hoopis muu laiusega raudtee, aga kaubavood jäävad sama suureks, siis tuleks kummalegi 4 rongi ööpäevas. Kas need rongid suudavad kogu raudteed ülal hoida? Vastan ise, et kindlasti mitte. Taas on vaja sotsialismi võidu nimel tühjendama hakata ääremaade niigi vaesemate elanike tengelpungi.
Pole loota ka ülimalt suuri kaubavoogusid tulevikus - jäägu need luulud meie ja Brüsseli kabinetiunistajate joonetõmbajatele. Kui üleeile jäi auto alla 2 jalakäijat ja eile sõitis kirstu pemm kolme joodikuga, siis ei saa sellest kohe järeldada, et täna on hukkunuid 4 ja homme 5. Aga just nii need Brüsseli tulevikukavandajad arvavadki. Rääkimata meie pimedast arvuusklikust peaministrist koos usukaaslastest kaaskonnaga.
Meist idas asuv Laugasuu sadam laseb juba täna läbi kaks korda rohkem kaupa kui senine eelistatuim väljaveosadam Muuga. Ning Laugasuu sadam loodab oma väljaveovõimsust isegi neljakordistada. Kujutada tuleks ette ka seda, kuidas mõni Putini järglane Kremlis kergelt köhatab ning ükski gramm ei liigu üle piiri meie sadamatesse. Elu peaks meile juba olema õpetanud, kuidas Rossija lepingutest kinni peab.
Tõelist jobu iseloomustab ka lootus nagu me saaks läänelaiusega Rail Balticul vahepeatuseta sõita Tallinnast Berliini. See on järjekordne magus vale, mida kardab tunnistada nii peaminister kui ka majandusminister, miljardid välja pressinud Kalda Siimust rääkimata. Loodetavasti nad teavad, et Lääne-Euroopas on kombeks käigus hoida vaid mõnetunniseid reisiliine, mitte Tallin-Berliini.
See kirjutab juba täna ette, et me peame ümber istuma Kaunases ja suure tõenäosusega ka Warszawas. Euroopas toimivad küll ka liinid Pariis-Moskva ja Nice-Moskva, ent need pooleteiseööpäevased sõidud on kahe suure riigi Euroopa Liidu ja Rossija vahel erikokkuleppe alusel. Ning säälgi muudetakse piiril vagunirataste laiust.
Küsin edasi: kui leedukatel pole asja meie raudtee kulgemisse, siis miks peab olema meil õigus sekkuda leedukate endi huvidesse? Ja vahepääl on veel oma huvidega lätlased, kellele eestlased samuti korda ei lähe. Me ei julge tunnistada, et lätlased pigem tulevad meie paluvate kabinetinägude järjekordsetele lollustele vastu. Tahavad ju meie kabinetijobud ehitada uue raudtee lisaks olemasolevale ka läbi Latvija, suunata see otse läbi Bauska ja siis Lietuvas just nii nagu kasulikum meile, mitte aga lätlastele ja leedukatele.
Miks keegi ei julge tunnistada, et tegelikult pole meile seda läänelaiuslikku raudteed üldse vaja? Nagu ka lätlastele, kuni Kaunase sõlmjaamani, milleni juba ehitatakse ühendusteed Polskaga nagu ka ümberlaadimisjaama.
Järelikult on arukas alles jätta Rossija tsaaride poolt kaela määritud idalaiuslik raudtee kogu Eestis ja ka Latvijas, sest läänelaiuslik tee muutub mõttekaks alles Kaunases. Mõelgem selle üle kainelt ja te jõuate ise vastuseni, et tõelised jobud istuvad meie valitsuses ja mõni ka Brüsselis ning jobude jobu majandusministeeriumis.
