Oodates kontserdi algust, saime jälgida ka inimesi, kes Huntis olid. Enamus mehed olid pikkade juustega ning oli aru saada, et siin baaris olid ainult isiksusega ja huvitavad inimesed. Naised olid oma kaaslastega suhteliselt samastuvad.

Muusika oli tasemel, playlist sisaldas vanu, kuid samas nii kaasaegseid ja muhedaid laule. Viimane lugu enne kontserdi algust oli nii romantiline ja armas, et isegi üks armunud paar liikus lava ette aegaselt tantsima. Peale pikale venivat ootamist hakkas ka laval tegevus vaikselt arenema.

Trumme ja kitarre hakati häälestama ja sättima ning ka Taavi Peterson ise tõi oma klaasi lavale kättesaadavasse kohta. Ennast sättides oli baaris juba rahvast veidi rohkem juurde kogunenud, umbes meetriste rastapatsidega blond mees hüüdis neile alguse kiiremaks tulemiseks ka mitu korda: “Rokimeee!"

Bänd ise ei pannud väga rahvast tähele ning keskendus oma pillidele. Kontsert algas. Lugu oli ülimalt kaasahaarav, põhimõtselt terve baar kasvõi vähemalt õõtsus meie ümber. Neiu, kes puldis oli ja muusikat kontrollis, käis tihti edasi-tagasi meie eest läbi ja naeratas meile sõbralikult. Esimese loo lõppedes tegi Taavi väikese bändi tutvustuse ning võttis vastu publikust tulevad julgustavad ning kiitvad hüüded ning korduva aplausi. Poisid laval nägid välja stiilsed nagu alati: sasitud, veits liiga pikad juuksed, Taavil alt laiad velvetteksad, vanad kulunud triiksärgid ning kõik muu, mis sulavalt nende muusikaga ühte läks.

Üldiselt oli kontsert mega hea. Meie kõrvallauas istuv kamp: 3 poissi ja 1 tüdruk, kõik samas stiilis ja meeleolus mis bänd, ilmselgelt fännid. Sealt läksid aegajalt kaks poissi lava ette kaasa elama, üksteisel kätt üle õla hoides muusika rütmis õõtsudes. Ei olnud välistatud ka väiksed viperdused, näiteks see, et tüdruk puldis pööras bassi nii põhja, et terve baar otseses mõttes värises. Esinemise keskel oli baar juba paksult täis inimesi ning ka lava ette tuli peale kahe nooruki kaasa elama ka kolm täismeest, kelle kaasaelamine kujutas endast sõbralikku valsisammu ning vahepeal ka siiraid keerutusi ning üksteisele komplimentide hüüdmist.

Ainukesed häirivad asjad olid üritusel need, et kõrvalruumi suitsetama mindi umbes iga 5 minuti tagant ja väga imelik oli kaineks jäädes istuda ja jälgida, kui kõik meie ümber jäävad natuke liiga purju.

Ühesõnaga polnud vaja kasvõi natuke kahetseda üritusele minekut, tasemel olid nii inimesed laval kui ka lava jälgivad. Kõigil oli ajaveetmine lõbus ning meeleolu oli lihtsalt suurepärane. Arvan, et polnud ühtegi inimest, kes šõuga rahule ei jäänud.