Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja: gümnaasium on mõeldud ühiskonna koorekihile

 (18)
Lilleküla gümnaasiumi emakeeletund
Foto on illustratiivneFoto: Tiit Blaat

Gümnaasium on mõeldud ühiskonna koorekihile, kuid viimasel ajal panevad koolireformid selles sügavalt kahtlema. Õpilased näevad, et viimastel aastatel on gümnaasiumihariduse omandamist aina lihtsustatud. Nii hakkavad õpilased nõudma üha rohkem vastutulemisi õppetöös, kuni lõpuks ei soovi nad enam üldse õppida.

Praeguse seisuga suudab gümnasiumihariduse omandada iga teine õpilane. Lisaks sellele tehti eksamites ühe punkti süsteem. Tundub, et sellega soovitakse varjata praeguse eksamisüsteemi täielikku läbikukkumist. Mis kasu on gümnaasiumi lõpueksamitest, kui ülikoolis tuleb siiski sooritada sisseastumiseksamid? Meie tankistist haridusminister võiks siiski mõelda natuke Eesti hariduse tulevikule, enne kui tormab uusi reforme läbi viima.

Õpilastele on tehtud õppetöö väga lihtsaks - nad ei pea vaeva nägema. Selle tulemusena ei tule koolidest ka haritud ja laia silmaringiga inimesi, sest õppekava aina vähendatakse ja vähendatakse. Siis võiks juba kohe gümnaasiumid ja ülikoolid kinni panna, kuna õpilased ei suuda nii suurt õpikoormust taluda. Gümnaasiumisse peaksid pääsema siiski need inimesed, kes tõsiselt tahavad omandada haridust. Riik peaks panustama kvaliteedile, mitte kvantiteedile.

Kui praegusel kursil edasi minna, langeb eestlaste haridustase märgatavalt. 50 aasta pärast on väga vähesed inimesed laia silmaringiga, sest nad loodavad elus lihtsalt läbi ajada. Inimestel puuduvad laialdased teadmised nii kirjandusest kui kunstist. Gümnaasiumiharidusega inimene peaks olema siiski haritud inimene, mitte lihtsalt haridusega inimene.