Esiteks tuleks nüüd natuke jälle viriseda Eesti madala elatustaseme üle, kuid see ei oleks antud juhul probleemiks, kui elatise miinimum ei oleks seotud miinimumpalgaga. Nimelt alates 2015. aastast on miinimumelatise suuruseks pool uuest miinimumpalgast ehk 390 eurost ehk 195 eurot. Eestis on palju inimesi, kelle kuu sissetulek ei ole küll miinimum, kuid jääb siiski alla 500 euro. Sellisest summast ei ole võimalik 195 eurot ära maksta, kui peab üleval pidama ka uut peret.

Teise suure põhjusena tuleb ära mainida madala enesehinnanguga naised, kes lasevad endale valedel põhjustel lapsi teha. Äsja jagas Delfis oma muret mees, kellele oli vaikselt laps tehtud, kuigi naine sõi väidetavalt rasestumisvastaseid tablette. Minu tutvusringkonnas on ka mitmeid mehi, kelle elukaaslane on rasedaks jäänud selleks, et juba hapuks läinud suhet parandada ja/või meest enda juures hoida, kuna ei suuda leppida asjaoluga, et suhe hakkab lõppema.

Selline suhe lõpeb varem või hiljem nagunii ning need naised ei saagi lõpuks tunda rõõmu emadusest vaid ainult sellest, et oma eksmehe elu võimalikult raskeks teevad. Kusjuures need mehed armastavad oma lapsi ning soovivad nendega kohtuda, kuid seda naine ei luba, kohtuotsusega või mitte. Tihti on lapsega kohtumise eelduseks see, et mehel mingil juhul uut naist ei oleks. Kas tõesti peavad mehed loobuma kunagi tehtud vea tõttu uue armastuse leidmisest ning tõelise perekonna loomisest? Need mehed pole sugugi mingid kitsid koletised vaid inimesed, kes soovivad samuti leida oma õnne, mida nad eelmise naisega, kellega juhuslikult laps saadi, ei leidnud.

Minu tutvusringkonna mehed, kel eksnaisega laps, on last veidi vähemal määral kui ametlik elatismiinimum alati toetanud seni, kuni naine esitas kohtule taotluse alimentide määramiseks. Ametlik summa on lihtsalt liiga suur ja taotlus on tihti esitatud sel põhjusel, et mehel on uus suhe tekkinud. Kui seda raha enne vaja polnud, siis miks nüüd?

Ka kohtu poolt määratud elatist ei tule keegi sisse nõudma, kui naine ei ole kohtutäiturile taotlust esitanud. Nii need elatisvõlglased tekivadki, kui eksnaise kibestumus ei lase tal uut suhet ning lapsele tervet elukeskkonda luua, vaid tõukab teda raiskama aega eksmehe edasise elu võimatuks tegemise peale. Ega kohtuotsus üksi veel elatisvõlglaste nimekirja vii.

Seadused võiksid arvestada rohkem inimeste reaalse sissetulekuga ning miinimumelatise summa võiks olla sellest mingi protsent, näiteks 15%, mitte 50. See hoiaks ära selle, et kibestunud eksid võivad teiste elu liiga raskeks teha, et uus perekond jääb toitmata ning üha enam inimesi satub võlglaste nimekirja.