Vaadates hommikusel tipptunnil kesklinna läbivat liiklusvoolu, paistab silma, kuidas auto on autos kinni. Inimesed ostavad aina enam autosid, samal ajal kui teed ei suuda sellist suurt liiklusvoolu läbi lasta. Mõne aasta eest markeeris Tallinna linn bussirajad ja see tegi autoomanike elu veel kibedamaks.

Kas eestlased üritavad kallite autodega varjata oma väikekodanlikke komplekse? Lääne-Euroopas, kus teed on palju paremas seisukorras, ei ole inimeste esimene mõte see, et osta endale kõige kallim auto salongis. Need, kel pere, vaatavad kindlasti suuremat autot, aga need, kes vallalised või kellel veel lapsi pole, ostavad võimalikult ökonoomse auto. Ja seda veel nende palgataseme juures, mis on meie omast kordades suurem.

See näib olevat justkui maailmavaateline küsimus, et kas tagumiku all peab olema sõiduriist, mis viib punktist A punkti B, või sõiduriist, millega teiste ees eputada, ise kalleid liisinguarveid makstes.

Millal küll jõuab kätte aeg, mil maailmavaadet ei juhi enam materiaalsus vaid emotsionaalsed väärtused? Et linnaõhk oleks puhtam, pealinn rohelisem ning jalgrattureid ja jalakäijaid rohkem. Praegu näib see küll kui kauge unistus. Õnneks on inimesed viimastel aastatel hakanud tundma rohkem huvi elektriautode vastu ja see võib anda lootust, et tulevikus saab olema vähem õhureostust.

Eestlaste autolembus on veider. Ärge ostke neid kalleid sõidukeid! Ostke odavamaid! Ei usu, et keegi teist siis halvemini arvab.