Eestis töötab kümneid tuhandeid mehi (põhiliselt) metallitööstuses ja tuhandeid naisi toiduainete tööstuses, päritolumaaga Valgevenest, Ukrainast jne. Meie lollide välistööjõu maksustamise seaduste tulemusel töötavad, õigemini on nad siin ametlikult turismiviisadega (6 kuud jutti), kuu kodumaal ja jälle 6 kuud siin. Midagi pole parata, eestlane eelistab kontorirott olla ja "mustatööd" ju ei tee. Ma ei saa aru, et mida seal maksuametis üldse tehakse, kui raskemetallitööstuses on vormistatud keevitajaks, treialiks, kraanajuhiks "10-aastane tädi Maali Kükametsast"?

Nad ei tööta siin "mustalt" - nende pealt makstakse riigimaksud, aga et välistööjõu kirvemaks firmat pankrotti ei viiks, vormistatakse tööle kodumaine "voodihaige". Jah, mõni ülikallis IT-spetsialist vormistatakse ametlikult tööle, aga raha tuleb riiki ikkagi (füüsilise) tööga ja siin on välismaiste oskustööliste vormistamine kodumaiste "paadialuste" nime all massiline. Arvate, et riik seda ei tea? Teab ikka, aga parlamendil ei ole ju aega omavahelise kiskumise kõrvalt seadusi kaasajastada.

Teate, mis on naljakas? See, et eestlane jätkuvalt (ja aegade lõpuni) füüsilise tööga käsi määrima ei hakka, seega asuvadki Eestimaal tootvale tööle põhiliselt vene rahvusest noored. Sisuliselt pole ju vahet, kas tootva töö teevad ära kodakondsuseta eestivenelased, või vennad Valgevenest/Ukrainast. Kusjuures kiita tuleb mõlemaid - noored eestivenelased on usinad ametit õppima (eks 2-3 korda suurem palk võrreldes ametnikuga ole motivatsioon) ja Valgevene/Ukraina metallimeestel ole kõva sõja ja laevatööstuse praktika. Seega on ammu aeg seadus välistööjõu maksude kohta kaasajastada. Tuleks mõelda sellele, kes tuleb siia reaalselt tööle, kes luftitama. Iseenesest oleks probleem lahendatav läbi maksuameti andmebaasi. Seal on ju tuvastatav, et kas riigil on inimese kohta rohkem sissetulekuid või väljaminekuid. Nojah, unistada ju võib - meil on ju tähtsamaid probleeme. Täna oli päevakorral näiteks see, et kas riigikogulane võib lemmiklooma tööle kaasa võtta.