Lugeja: Eestis keskendutakse sellele, et olla näiliselt tark ja liiga vähe sellele, et efektiivselt targaks saada

Kus haridussüsteemis pole vaadatud riigi ja rahva vajaduste poole, vaid eelkõige süsteemi enda soovidele midagi endale sobivat õpetada - ei saa ju õpetada seda, millest ise midagi ei teata.

Kogu meie kõrgharidus toetub ju peamiselt Nõukogude ajale, sest enamus professoritel on ju selle aja haridusvalikud või hilisema aja paratamatud valikud.

Ilmselt läheb kõrgharidus varsti tasuliseks ja väheneb igasugune "huvitavate" noorte tarkade tootmine. Hakkab suurenema õhtuse õppe vorm, kus ülikoolid on sunnitud keskenduma õhtu õppele, sest inimesed, kes tahavad õppida, peavad hakkama juba varem paralleelselt töötama ja see vähendab Eestis kasvavat mitte kõrgelt haritud tööjõu puudust.

Ega selliselt majandust kasvama ei saa, kui liiga paljud tegelevad liiga pikalt targutamisega ülikoolides. Kes siis päris tööd tööturul samal ajal teeb? Kui meil põhikoolides juba lihtsustatult majandust õpetataks, siis saaks majanduslikult palju efektiivsema riigi, kuna noored õpivad juba palju varem oma tuleviku valikuid läbi majandusliku loogika hindama.

Kõigepealt peab noor alustama lihtsast ametist, mille saab kutsekoolist ja kõrgem haridus peaks tulema suures osas paralleelselt tööl käies päris töötamise kogemusega.

Eestis pressitakse liiga tugevalt, et näiliselt tark olla ja liiga vähe keskendutakse sellele, et efektiivselt targaks saada.