Lugeja: Eesti seadused nagu Šveitsi juust
"Varem läksid sõidukite omanikud peale tehnopassi märke saamist ARK-i ja teatasid, et auto pass on kadunud. ARK väljastas uue passi ilma erakorralise-/korduvaülevaatuse sissekandeta.
Praegu pole vaja auto passi kaasas kanda, kui ollakse registreerimisetunnistusel vastutav kasutaja või omanik. Seega saab politsei koostada ainult tehniliselt mittekorras sõiduautole tehnokontrolli akti, kuid kuskile märkida, et sõiduk läks erakorralisele või korduvale ülevaatusele, registreerimistunnistuse puudumisel nad ei saa.
Lähtuvalt seadusest on tehnoülevaatusel tarvis nii politsei poolt koostatud kontrollakti kui ka registreerimistunnistust, millel on märgitud erakorraline- või korduvülevaatus, korduva ülevaatuse teostamiseks. Seega isegi kui minna ülevaatusele ainult kontrollaktiga ei saa tehnoülevaatus registreerimisetunnistusele märkida uut ülevaatust.
"Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri" § 5. lõige kaks ütleb, et Kontrollimisel avastatud ohtliku veaga registrisse kantud sõiduki registreerimistunnistuse osasse »Tehnoülevaatused» teeb kontrollija sissekande «Erakorraline», lisades oma allkirja, nime ja kontrollimise kuupäeva.
"Liiklusseadus" peatükk 4, § 17. lõige üks ütleb alates 01.07.2011, et kui oled registreerimistunnistusel kasutaja, vastutav kasutaja või omanik pole vaja registreerimistunnistust kaasas kanda.
Vahest küll juhtub, et pahur politseinik tahab sõiduki tühja-tähja pärast korduvale saata või lihtsalt juhi hoiaku tõttu numbritule mittetoimivusel näidata oma võimu. Näiteks lahtist rattapolti on võimalik igalt autolt leida, kui politseinikul natukene jõudu on. Võiks siiski tänapäeval olla veidi mõistlikum ja märkida arvutisse esmakordse selle kategooria rikkumisi kui "hoiatusi" trahvide asemel ja kindlasti oleks ka juhtide poolt mõistvam suhtumine teistesse liiklejatesse ning ka neisse.
Seadused tuleks kirjutada arvestades nii sõidukite omanikke, nendega liiklejaid, võimalikke olukordi kui ka tagajärgi. Selleks aga peaks olema eraldi tööjõud, kes suudab kuulata ja arvesse võtta ka liiklejate endi tähelepanekuid. Näiteks toonklaasid võiksid olla vabalt lubatud 60-70% ulatuses esiküljeklaasidel, mis oleks väljast sissepoole kergelt nähtavad ja seest väljapoole tegelikult samahea kui päikeseprillid. Palava ilmaga ei läheks auto nii kiiresti päikese käes kuumaks. Sellegipoolest on need keelatud ja trahvi tehakse ikka arvestades väljast sissepoole vaadet mitte vastupidi.
Ksenoonid on keelatud ilma automaatregulaatorite ja tuledepesuriteta. Kui nad on õigesti reguleeritud, siis on teaduslikult tõestatud, et nad ei pimesta kedagi ka ilma nendeta. Pimedas oleks nähtavus parem ja sõita ohutum.
