Lugeja kirjutas, et alguses oli postiteenusega kõik korras, ent siis hakkasid neid asendama autojuhid-postiljonid, mispeale hakkasid mured.

Lugeja nimele saabus maksikiri (raamat). Õhtul töölt tulles leidis ta miski asja postkastist pooleldi välja turritamas. Tegu oli maksikirjana saabunud raamatuga.

"Järgmisel hommikul võtsin kõne postkontorisse ja pärisin aru, et mis teil seal toimub ja kas nii tulebki maksikirju käidelda. Selle jutu peale öeldi mulle, et me tahtsime teile teha head ja nüüd te ei pea sidesse sellele järele tulema. No vabandust, enne olen ma nõus raiskama veidi aega ja peale tööd astuma sidest läbi kui sellist õudust oma postkastist välja ripnemas näha," kirjeldas lugeja.

Ent see polnud veel tema probleemide lõpp. Järgmine kord jäeti kiri koridoris olevale jalatsikapile. Sellele järgnev maksikiri aga anti üle naabritele, kuna ei mahtunud postkasti.

"Lihtkirjade väljastamine trepile ei ole teenuse osutamise tingimustega kooskõlas kuna ei ole tagatud saadetise säilimine ning selline teguviis viitab piirkonna kirjakandja veale. Vabandame Järvamaal elava kliendi ees juhtunu pärast," ütles Eesti Posti avalike suhete juht Inge Suder.

Tema sõnul peab olema tagatud saadetise turvalisus. Näiteks kui kui ava ja kasti mõõtmed võimaldaksid maksikirja kasti jätmist, aga postkast on täidetud muude postisaadetistega, on samuti põhjendatud maksikirja tagasiviimine väljastamiseks postkontorist.

Hinnanguliselt väljastatakse umbes 50 protsenti maksikirjadest postkasti kaudu ja teist samapalju jäävad hoiule postiasutusse ning kliendile postitatakse vastavasisuline teade.