Lugeja: eesti mehed, miks te ei oska naistele läheneda?

Olen noor naine, vaatan maailma avatud silmadega ja üritan inimeste suhtes mitte väga hukkamõistev olla. Küll aga olen hakanud mõtlema, et kas kuskil põranda all jaotatakse meie eesti meestele laiali mingeid enesabi valdkonda kuuluvaid käitumisõpetuse brošüüre?

Toon ühe näite: olin poes, ostsin maasikaid. Järsku tundsin enda kuklas kellegi hingamist, pöörasin ümber ja nägin, et mu kõrval seisab harilik keskealine pereisa. Selleks ajaks oli ta jõudnud mu korvi juba läbi uurida ja silmas seal neid samu maasikaid. "Kas ees on romantiline õhtu?" küsiti mult. Vastasin siis ausalt ja ütlesin, et romantikast on asi kaugel ja söön need marjad üksi televiisori ees lemmikseriaali vaadates ära. Selle peale sain aga vastuse, et äkki võib ta minuga liituda. HALLOO??!! Jah, palun tule mu koju, võõras mees, sööme koos maasikaid ja oleme romantilised.

Ehk on mul puudu spontaansusest või ehk olen ma liiga hindav. Ma ei tea tõesti. Aga ma ei näe kuskilt filmist nähtud või õpikust loetud "Äkki võin sinuga liituda?" lauses mitte midagi, mis mind kuidagimoodi üles kütaks. Võib-olla toimiks see olukorras, kus ma olen laupäeva õhtul mitu klaasi veini joonud ja seeläbi ka natukene avatum. Ja natuke vastuvõtlikum ka sellistele imalatele lausetele.

Mul on küll hea meel, et eesti mehed on võtnud kokku julguse ja annavad endast märku. Aga teha ettepanek romantiliseks koosviibimiseks argipäeva õhtul toidupoes. Küsitav.