Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja: Eesti kõrgharidus on noored tööturust võõrandanud

 (17)
Teeviit 2012
Noorte infomess TeeviitFoto: Karin Kaljuläte

Peale bakalaureust kohe magistrisse - nii on talitanud mitmed noored, kuna kardavad, et bakalaureusekraad ei anna neile piisavalt head töökohta ega palka. End semestriteks raamatukokku sulgemise ja tuupimisega on noored aga võõrandunud maailmast ja mis kõige tähtsam, ka tööturust.

Sel kevadel tegi Eesti Päevaleht artikliteseeria nendest noortest, kes on kõrgharidusega, kuid kes ei leia endale tasuvat töökohta. Kurb oli lugeda nende noorte lugusid, aga kas oma süü selles pole mitte praegusel haridussüsteemil, mis tegeleb ületootmisega?

Kool ei vastuta selle eest, missuguse töökoha noor tulevikus saab, kuna see on ikkagi noore enda teha. Näib, et koolid huvituvad eelkõige õppemaksudest, sest klassid tuubitakse õpilastest pungile ning teadmiste omandamine käib justkui konveiermeetodil. Lõpp-produkt, mis konveierilindilt tuleb, peab praegustes turuolukordades endale töö leidma, aga kuna turul valitseb nõudluse-pakkumise printsiip, on loomulik, et kõik ei leia oma võimetele vastavat töökohta.

Praegust kõrgharidusmulli on toitnud ka mõtteviis, et kutseharidus on kehv ning sellega ei ole võimalik ära elada. Kuna ülikoolid on hakanud meenutama üha rohkem äriasutusi, kust saab enda paberi osta, on sissesaamistingimused sellistesse "korporatsioonidesse" lihtsad. Seetõttu minnakse kutseoskuste omandamise asemel mõnda ülikooli.

Aga see ei tähenda veel pääsemist, kuna paljud sellise valiku teinutest kukuvad ülikoolist välja juba peale paari semestrit. Enamjaolt on need noored mehed ja siis pole ka imestada, miks naiste ja meeste hariduslõhe on nii suur.

Seotud lood:

Praegune haridusmull on lõhkenud, kuna toimunud on ületootmine. Õpilaste enda ootused ei vasta reaalsele tegelikkusele. Haridusmulli on aastaid õhutanud ka Reformierakonna majanduspoliitika (15 aastaga 5 jõukama riigi hulka, palgatõus, majanduskasv jne), mis on tekitanud mulje nagu oleksid kõrged palgad iseenesestmõistetavad. Tegelikult ju ei ole.

Eesti noorte töötust ei saa võrrelda Kreeka või Hispaania omaga, kus on pooled noortest töötud, aga ületootmine on siin toimunud ning see võib tähendada, et magistriharidusega inimesed peavadki leppima madalamate ametikohtadega, kuna muid kohti lihtsalt pole.