Euro suurimaks mõjuks Eesti majandusele on peetud devalveerimisohu kadumist, kuna Eesti Pank ei saa euro kurssi nõrgestada ning kõik sellelaadsed otsused tulevad Frankfurdis asuvalt Euroopa Keskpangalt. Kui see oht on kadunud, on ka välisinvestorid nõus siia rohkem investeerima.

Nagu eespool sai mainitud, on euro siiski võõras valuuta. Selle müntidel võib olla Eesti logo peal ning meile võib tunduda, et see on meie raha, kuid tegelikult puudub meil selle üle igasugune kontroll.

Eurotsoon koosneb 17 riigist ning kõiki eurotsooni rahanduslikke otsuseid teeb Euroopa Keskpank. Näiteks intressimäära suurus ning devalveerimise ja revalveerimise otsused tulevad kõik Frankfurdist. Kuigi devalveerimine on üks kole sõna, võib see kriisi ajal riigi palju kiiremini jalule aidata kui seda mitte tehes. See ei tähenda, et Eestit ohustab praegu mingisugune kriis, kuid eurotsooni kehtivad rekordmadalad intressimäärad võivad luua eeldused uueks kinnisvarabuumiks. Ja nagu buumid ikka, lõppevad need alati suure krahhiga.

Euroopa Keskpank hoiab intressid madalal, kuna sellega aidatakse eurotsooni riike, kes ei saa oma majanduse aitamiseks valuutat devalveerida. Seetõttu on majanduse elavdamiseks raha laenamine võimalikult odavaks tehtud. Sama on ka euro kursiga mängimisega. Ühtedele on kallim kurss hea, kuna siis muutub imporditava kütuse hind väiksemaks, kuid teistel riikidel on jälle vaja odavamat eurot, et eksporditurgudel kasumit teenida.

Ühe näitena võõra valuuta kasutamisest tooks riigi, mille valuuta on oma väärtuses langenud nii madalale, et selle eest ei saa enam praktiliselt mitte midagi. Selleks, et oma rahandusele mingitki tuge pakkuda, otsustab seesamune riik võtta kasutusele USA dollari. Võõra valuuta maine on kõigile teada ning tegu on "kõva valuutaga", mida aktsepteeritakse igal pool maailmas. Samas paneb seesama riik end ohtu, kuna tal puudub võimalus langetada dollari üle igasuguseid rahapoliitilisi otsuseid. Ta ei saa seda devalveerida, nõrgestada ega juurde trükkida, kuna kõik dollariga seonduvad otsused tulevad Ameerika keskpangalt Föderaalreservilt.

Eks järgnevad aastad näita, mis mõju euro Eestile avaldab, kuid samas pidada eurot mingiks triumfiks on pisut ennatlik, kuna arvestades rahapoliitilise iseseisvuse puudumist, võivad kõik liikmesriigid sattuda võõra valuuta lõksu.