Religiooni pooldajate ja vastaste vahel võiks pidada nädalapikkuseid arutelusid ja tõenäoliselt ei jõuaks me ka siis täieliku arusaamiseni, kas religioon on hea või halb. Vaadates ajaloos aset leidnud ristisõdasid, võiks ju mõelda, et religioon on halb, kuna seda suruti inimestele peale.

Kuid kõik arenenud riigid on religioossed riigid. Näiteks USA-s, Suurbritannias, Prantsusmaal, Kanadas ja isegi Põhjamaades on ristiusk au sees. See ei tähenda ju sellist pimedat uskumist, nagu seda tehti keskajal, vaid pigem on see iga indiviidi enda isiklik spirituaalne lähenemine. Jumal on igaühe jaoks erinev, kuid vaimsuse teemaga tegelemine aitab inimesel jõuda kõrgemate ideaalideni, avastada iseennast ning jõuda põhjalike arusaamadeni elust. See tähendab hoolimist teistest ning end ümbritsevast.

Kuid vaimsusega ei tegeleta, ei usuta midagi, ning arvatakse, et jumalat pole olemas ja kiputakse väärtustama muid asju. Esikohal oleks siin kindlasti raha ja asjad, sest kui hing ei saa vaimutoitu, üritatakse seda korvata vähemalt meelelahutuse ja asjadega, mida raha võimaldab.

Pole ju tõestatud, mis on jumal või kas ta üldsegi eksisteerib. Mõnede arvates on kristlus üks muinasjutt, mida miljonid järgivad. Samas on see pakkunud lunastust ja hingerahu neile, kellel mured ja probleemid.

Kuigi arenenud riigid on religioossed, ei tähenda see, et seal probleemid puuduksid, kuid võrreldes Eesti abortide ja abielulahutuste arvu arenenud läänega, on erinevus üsna suur.

Religioossust võiks juba maast madalast hakata õpetama koolides. See võiks olla valikainena. Kindlasti ei tuleks religiooni peale suruda, kuid sellest rääkimine oleks kasulik.