Lugeja: brittide otsust võib võrrelda uppuvalt laevalt päästepaati astumisega
Britid on iseseisev rahvas ning nad tahavad ise otsustada, kuhu ja milleks nad raha panustavad. Kahjuks aga Brüsselis on head ametnikud, kes otsustavad, teevad uusi plaane, kus kõik peaksid elama ühtsete reeglite, normide järgi. Nad ei arvesta rahvuste eripärasid. See, et riik peab luba küsima Euroopa Komisjonilt, kas ta tohib ühte või teist teha, on juba lauslollus. Iga riik otsustagu ise, kuhu ja kelle heaks ta raha kulutab. Kui on ühele riigile oluline lennundus, las pumpab sinna raha, teine riik pumpab raha rongidesse.
Teine asi on viimased kriisid. Kindlasti ei ole ükski riik õnnelik, et pumpab raha teise riigi aitamiseks ja teine riik enda aitamiseks midagi ei tee. Rahvale lubatakse head kasumit raha laenamisest, tegelikkus on jama. Kreekasse pumbati suured summad. Britid maksavad suuri summasid Euroopa Liidu tarbeks. Vastu saamine on aga küsitav.
Kolmas murekoht on pagulased. Ei meeldi enamikule need kvoodid va Merkel. Kui riik ei saa otsustada, keda ta riiki võtab, kelle välja saadab, kuidas välja saadab, siis on midagi mäda. Kui üks riik tunneb, et ta suudab integreerida ühiskonda 1000, siis ta hindab oma võimekust selliseks. Ei ole võimalik, et teine riik, kellel on kogemusi rohkem, samuti on keskkond teine, suudab 100 000, ütleb, et peab võtma aga 40 000.
Neljandaks tooksin sõjaga ähvardamise. Euroopa Liit on olnud üpriski mõttetu sõjateemadel. Ei suuda nad kiiresti otsustada ega midagi. Lisaks ei tähenda Euroopa Liidust välja astumine NATOst välja minekut. Lisaks Euroopa Liidu sanktsioonid on tegelikult ka Eestist pärit kaupmeeste elu põrguks muutnud. Oma hinnaga nad ei suuda konkureerida Lääne-Euroopaga, kuid Venemaale kaup liikus. Tehti sanktsioonid, kuid asendust kaupmeestele ei leitud. Euroopas on piima liiga palju, Eestis suletakse farme.
Viiendaks tooksin välja, et vanem generatsioon hääletas rohkem vastu. Esiteks nemad mõtlevad oma tulevikule, teiseks on neil kogemust elu näha pikemalt kui noorematel. Kui Euroopa Liit ei arvesta põliselanikega, siis see on risk kõigile, ka pooldajatele.
Kuuendaks nael langeb, majandus saab hoobi, kuid ta taastub. Venemaal on ka sanktsioonid, kuid nüüd neil kasvatatakse tomateid ja mitte vähe. Kui on nälg, hakkavad ise rohkem tootma. Ega nad maha ei sure. Kui aga terve riigi ja elanike põhiväärtused maha tallatakse, siis neid raskem taastada.
Lõpetuseks võib öelda, et majanduslikult võib korraks olla keeruline, kuid põhiväärtused jäävad alles. Kindlasti sõlmitakse häid lepinguid tulevikus veel ning ilmselt paremaid kui Euroopa Liit suudaks sõlmida. Ise saavad rohkem otsustada. Enam pole kuskil mingit "keskvalitsust" kes provintsidele ütleb, mida teha.
