Üldiselt ma ei viitsiksi kurta - ei selle üle, et uute rongide seljatoed sobivad maksimaalselt pooleteise meetri pikkustele inimestele, kõigil vähegi pikematel aga jäävad nendes jaburalt püstistes toolides seljad kangeks; ei selle üle, et alati ei õnnestu kaardiga maksta ega sellegi üle, et rongid on alati koledasti täis. Neid pisiasju tasakaalustab see, et uued rongid on kiired, vaiksed, suhteliselt soojad ja vähemalt esialgu ka puhtad.

Aga kui uuenduslikkusele ja innovaatilisusele pretendeerival firmal tekib klientidega laiaulatuslik kommunikatsioonitõrge, siis on küll kuri karjas.

Inimene on teatavasti harjumuse ori, ja kõik Tartu ning teiste kaugemate sihtkohtade vahel kurseerivad reisijad on harjunud Balti jaama Toompuiestee-poolseid perroone, nende segasest numeratsioonist hoolimata, oma põliseks asualaks pidama. Turu pool küljes asuvad perroonid on aga alati teenindanud lähiliine.

Seepärast oli mul väga üllatav reedel kell 20.47 lahkuvale rongile minnes tõdeda, et esimesel kolmel perroonil lubati lahkuvat reisi Raplasse ja veel kuhugi, aga Tartusse ei juhatanud veel 20.30 mitte ükski tabloo.

Jaamahoonesse asja uurima minek ei lahendanud küsimust, sest kassade vastas seinal olev ekraan näitas küll rongide lahkumisaegu, aga mitte perrooni numbrit, kust see lahkumine toimuma pidanuks. E-riik justkui ei toimi, kui digiajastul pool ekraani vaimuvaeselt tühjalt valendab, või kuidas?

Väljas võis samal ajal näha segaduses rahvahulki, mis erinevate perroonide vahel paaniliselt ringi siblisid - ilmselt ka nemad Tartusse minejad.

Lõpuks selgus kassas, et Tartu rong peaks väljuma kuuendalt teelt - otse turuhoone peaukse juurest - aga selle perrooni tablool põles teade, et Rapla rong SAABUB sinna kell 20.37. Väljuvast Tartu rongist ei kõssugi; kell oli juba 20.33.

Paaniliselt edasi-tagasi siblijate hulk ja liikumiskiirus üha kasvas. Raplast kohale jõudnud rong digimuutus pärast jaama jõudmist pimeda sildiga rongiks, aga õnneks seisis uksel vagunisaatja, kes kõigile küsijatele naeratades vastas, et jah, see on Tartu rong.

Küsimus Elronile kõlab siinkohal: milleks see kõik? Kui Tartu rongi tagumisele perroonile lükkamisel võis olla mingi sügavam mõte, siis mis mõte oli rahva segadusseajamisel ja infosulul?