Lugeja: aukartus päkapikkude ees hoiab lapse terve detsembri kuulekana

"Näe, päkapikk vaatab, kui sa jonnid!" on jõulukuul ilmselt igas lastega peres tihedalt kasutust saav lause. Õnne ja rõõmu maagilise päkapiku korralekutsuvast mõjust saavad tunda just väiksemate laste vanemad. Suuremate puhul toimib ilmselt kingist ilma jätmise klausli kasutamine, et hinded ja käitumine jonksus püsiks.

Mäletan lapsepõlvest, et olin juba päris suur, kui vanaema ikka varavalges sussi sisse kommi käis panemas. Eks ta jäi mulle vahele ka, aga ma kunagi ei reetnud end, et olin teda tekiääre alt piilunud. Eks igas vanuses lapsele maitseb suutäis magusat hästi ja nii ma tal õndsas teadmatuses omale maiuseid aknale jätta lasingi.

Täiskasvanuna on eriliselt koomiline meenutada, kuidas minagi kuueaastasena paaniliselt jõuluvana kartsin. Sattus ühel talvel üks eriliselt kuri eksemplar meile koju sisse astuma. Tigedad pisikesed silmad põlesid peas ja suur vits vemmeldas vööl. Oma lapsele sellist peletist küll tuppa ei tooks.

Peagi algav jõulukuu annabki võimaluse oma lastega jõulumaagiat proovida. Omal kodus kasvava nelja-aastase põnniga on see imelihtne. Tema jaoks on suur sündmus pühapäeval ees ootav piparkookide meisterdamine. Küsibki juba iga päev, et millal ometi piparkooke teha võime.

Lund ootab väikene mees kannatamatult. Iga maas vedelev taskurätt ja heledam prügi saab kohe lumeks tituleeritud ning kelgu kohta pärima hakatud. Tema rõõmuks on siiski mingi kirme maha sadanud ning seal sees hüppamine on päeva parim hetk.

Omalgi tõmbavad peagi saabuvad jõulud tibake tööpinget maha. Ei jõua lihtsalt enam stressata ja üle mõelda. Käisingi täna Raekoja platsis värsket kuuske nuusutamas. Täiesti õige lõhnaga oli ning kutsus teinekordki end lähemalt vaatama. Head jõulu- ja lumeootust kõigile Delfi lugejatele!