Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lugeja arvab, organisatsioon vastab: Kas Noored Kooli programm üldse kedagi või midagi mõjutab?

 (3)
Noored Kooli Viimsi koolis
Noored Kooli Viimsi koolisFoto: Eero Vabamägi

"Noored kooli projektile tehakse reklaami, neid n-ö õpetajaid kajastatakse meedias. Iseenesest on ettevõtmine tore, aga need osalejad ei ole ju õpetajad," kirjutab Delfi Rahva hääle lugeja programmist, mis erineva valdkonna esindajaid klassi ette õpetama kutsub.

"Tunnen üsna paljusid, kes on osalenud, osalevad või kavatsevad osaleda. Sellest räägitakse kui väljakutsest, enese proovilepanekust. Paljudel juhtudel on projektis osalemine sobiv alternatiiv, kui pärast bakalaureust sobivat töökohta või head plaani pole," arvab lugeja.

"Tõsi, nii mõnigi saab koolis hakkama, mõnele meeldib tõesti, aga mõni üksik jääb kooli ka pärast kaht aastat. Ja sellepärast nad õpetajad polegi - nad ei vastuta millegi eest, sest ei ole tavaliselt klassijuhatajad, ei õpeta kogu kooliastme vältel, nende õpetusega ei tehta eksameid ja tasemetöid, nad ei tunne ainekava. "Noored kooli" projektis osaleja mõjutab harva kedagi või midagi. Tunnen küll linnakooli olusid, võibolla väikeses maakoolis on lugu teisiti, aga sealgi on ju vaid ajutise, läbikäiguinimesega tegu," on lugeja pisut nõutu programmi eesmärkide osas.

Noored Kooli programmi tegevjuhi Kristi Klaasmägi sõnul jagavad osalejad jagavad oma õpetajana töötamise kogemust tõepoolest väga aktiivselt. Seda selleks, et kõik saaksid paremini aru, mida õpetamine ja õppimine tegelikult tähendab. Seda selleks, et õpetaja ameti tähendus ja väärtus oleks paremini mõistetud.

Seotud lood:

"Vastab tõele, et Noored Kooli programm on osalejate jaoks enda proovilepanek. Võrreldes ülikooli õpetajakoolituse kaudu õpetajaks saanutega on neil suurem koormus – nad nii õpetavad kui õpivad samaaegselt. Programm sobib eestvedaja omadustega ja väga motiveeritud inimestele, kes on valmis kõvaks pingutuseks õpilaste tuleviku ja ühiskonda panustamise nimel. Möödunud aastal võeti programmi vastu iga üheksas soovija. See näitab, et Noored Kooli programm ei ole reaalne alternatiiv inimestele, kellel ei ole pärast ülikooli lõpetamist muid valikuid. Pigem vastupidi," kirjeldab Klaasimägi, miks pole programm igale ülikoolilõpetanule õlekõrs, millest kinni haarata.

"Eesti õppekavad seavad kõrged ootused nii õppe- kui kasvatustöö suhtes kõikidele õpetajatele, sõltumata nende ettevalmistuse tüübist. Gümnaasiumi lõpueksami tulemused ei näita iga õpetaja mõju ja rolli koolis – mis ei tähenda, et need õpetajad ei ole head tööd teinud. Vaadates kaudseid mõõdikuid saame öelda, et koolijuhid väärtustavad Noored Kooli programmist tulnud õpetajaid – nad hindavad kõrgeks NK programmi õpetajate head ettevalmistust, kõrget motivatsiooni, teotahtelisust ja üldist positiivset suhtumist," on Klaasimägi kindel selles, et programmist osalejad jätavad jälje igasse kooli.

Kõik Noored Kooli programmi lõpetanud ei jää kooli edasi. Küll töötab kõigist 10 aasta jooksul programmi lõpetanutest 60% endiselt koolis ja kokku 80% haridusvaldkonnas. Lisaks on Noored Kooli osalejate ja vilistlaste kaasalöömisel või eestvedamisel Eesti hariduses käima lükatud mitu olulist ettevõtmist: Tagasi Kooli, Alustavat õpetajat toetav kool, KiVa ja Kalamaja Avatud Kool.