Lugeja ametiasutuste võimalikust kolimisest: mis see kõik maksma läheb, kui kõrge ametnik Tallinna ja teise linna vahet sõidab?
Kuidas vastav kaader nendesse piirkondadesse saadakse? Palju võimekaid inimesi on praeguseks Tallinna koondunud (kutsutud). Või käib otsustamine nii, et kui saad ametikoha, tulevad ka oskused ja teadmised selles valdkonnas? Muretseda tuleks nii hooned kui ka töö- ja õppekohad ning elamispind ametnike pereliikmetele. Praeguseks on ju meie väikese riigi terve hulk piirkondi viidud hääbumiseni.
Maaelu ja loodusega seotud ametid võiksid küll olla maapiirkondades. Pealegi hakkavad kõrgemad ametnikud ikka sõitma Tallinna vahet. Mis see kõik maksma läheb? Ehk parandaks eelkõige olemasolevate riigiasutuste tööd, et riigi elanikel oleks normaalsem elada. Ma ei tea ühtegi tehtud struktuurimuudatust, mis oleks parandanud olukorda antud valdkonnas.
Me käitume nagu rikas riik, samas on vaesus üsna karjuv.
Äsja teatas üks nn ekspert, et heaks näiteks, kuidas kahest linnast (Tallinn ja Tartu) saab juhtida hariduselu, on haridusministeerium. Ütleksin, et see on just eksitavaks näiteks. Taasiseseisvumise algul oli kogu haridusministeeriumi koosseis väiksem kui praegu. Loen, et kaalutakse ka kultuuri- ja haridusministeeriumi liitmist. Selline kombinatsioon on kord juba olnud. Kas keegi analüüsis selle häid/halbu külgi?
Veel plaanitakse euroraha jagavate asutuste liitmist. Üllatuseks lugesin, et nende hulgas on ka Innove. Euroraha ei ole igavene, selle suurus võib kahaneda. Samas on Innovega liidetud endine Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus, kes tegeles ka riiklike õppekavadega jms. Kas haridus muutub nüüd täiesti projektipõhiseks või peaks ka riik selle eest hea seisma, et meil kooliharidus jätkuks?
Kui ettepanekute põhjendustes nimetati teisi riike eeskujuna, siis miks nende riikide häid kogemusi ei tutvustata? On küll koondatud erinevaid ministeeriume ühte majja, et kergem oleks suhelda.
