Lugeja: 7 erinevat jääämbrisse astujat
Jääämbrihullusega ehk Ice Bucket Challenge'iga kaasa läinud eestlased jagunevad ühte või enamasti isegi korraga mitmesse järgmistest kategooriatest:
1. Edevad ja enesenäitamisvajaduse käes vaevlevad persoonid
Valdavalt seltskonnakroonikas "värskuse" kaotanud prominendid või sinna iga hinna eest trügida üritavad wannabe-staarid.
Meenub kohe üks turvaärimees, samuti paljud kollasest meediast tuntud inimesed eesliitega "staar-", näiteks igasuguste laulu- ja talendisaadete osalejad.
2. Kõikvõimalike jaburustega kaasa minevad napakad, kes isegi ei tea, mille pärast nad seda teevad
Näiteks tutvustati ühe eesti telekanali eetris tervet rida tele- ja muid kuulsusi, kellest igaüks annetas suvalisele kohale, omamata vähimatki aimdust, et miks see kampaania üldse käima lükati.
3. Kuulumisvajadusega isikud
Ehk siis inimesed, kes on sotsiaalselt või vaimselt heidikud ning vajavad hinges "karja", kuhu kuuluda.
Sellised teevad järele kõikvõimalikke lollusi, lootes kuuluda teiste samasuguste hulka ning tunda seeläbi vaimset orgasmi pakkuvat "ühtekuuluvustunnet".
Nad teevad nii selfie'sid kui plankingut, jagavad kõikvõimalikke "Usun Veerpalut/Evelini/Edgarit" kampaaniaid ja seisavad igasugustes inimkettides.
Kui tehtaks kampaania "Pane pea põlevasse ahju", siis need kuulumisvajadusega isikud teeks sedagi teiste järgi.
4. Poliitilise kapitali kogujad
Eriti totrad on need noor- ning pensionärpoliitikud, kes loodavad sedasi oma populaarsust tõsta.
Keskealised miskipärast väga ei trügi taolisi idiootsusi tegema, küll aga poliitikud, kes alles tähelennu alguses või juba komeedina maha prantsatamas.
Jäävett pähe kallav poiss-peaminister on sama lapsik kui alailma selfie-sid klõpsutav president.
5. Lunastuse ehk indulgentside otsijad
Inimesed, kes muul ajal elavad oma tüüpilist mõttetut väikekodanlase elu, aga taoliste kampaaniate ajal, nagu ka Jõulutunnel, põlenud kodude ülesehitamine, vigastatud lemmikloomadele raviraha kogumine ja muu säärane, mõtlevad, et endale lunastuse leidmiseks ja aitamisest vaimse meelehea saamiseks tuleks ka miskit taolist teha ning abivajajatele annetada.
Muul ajal nad miskipärast ei taipa annetusi teha – alles siis, kui meelde tuletatakse, et väljaspool nende pisikest mulli eksisteerib ka muu elu.
6. Lambad
Need on sellised sõltuvuses isikud, kes peavad kõike tegema oma "suure juhi" ehk "oina" eeskujul. Vastasel korral langeks nad ebasoosingusse ning hüljataks teiste poolt.
Olgu nad siis mõne staari groupie'd, mõne poliitiku vasallid, mõne noortestaari fännid, mõne hierarhilise organisatsiooni liikmed, mõne spordimeeskonna liikmed – kui sa ei käitu samamoodi nagu su oinast karjajuht, siis visatakse sind teiste lammaste hulgast välja.
7. Rullnokad, beibed, tattnokad ja teised vaimselt alamõõdulised, kelle jaoks on lihtsalt "äge" ja "cool" jäävee pähevalamist järele ahvida ning kiljumist või ropendamist sisaldavat videoklippi internetis levitada
Nende kohta ei oska isegi iseloomustust kirjutada – tegu on maailma jaoks kaotsi läinud indiviididega, kes ei oma vähimatki ühiskondlikku väärtust.
Nüüd tekib kindlasti küsimus, et miks ei ole eespool välja toodud ühtegi normaalset persoonikategooriat?
Aga ei saagi ju tuua! Sest normaalsed inimesed ei lähe taoliste kampaaniate ega hullustega kaasa! Normaalne inimene, kui annetab, siis teeb seda ilma tsirkuse ja enesealandamiseta. Ta lihtsalt annab raha või muud vajaminevat toetuseks siis, kui saab või tunneb, et seda on vaja teha. Mitte aga kampaania korras, nagu eesti matsid kõike teevad.
Normaalne inimene ei tõtta taolist asja avalikult kuulutama – ta teeb oma ülekande ära ja elab elu edasi, ilma et peaks külma vett pähe valama ja seda kõigile reklaamima.
