Jah, kui tegelikult mõelda, siis on nad ise elus valesid käike teinud, aga mõnel lihtsalt veab elus oluliselt vähem kui teistel. Tegelikult on see paratamatus ja sellega ei anna väga midagi teha, aga see oli üks väikene näide sellest, et maailm on julm.

Tegelikult olen viimasel ajal jälginud inimesi ja üritanud ennast nende asemele panna. Üks päev sattusin koduliini bussi oodates rääkima ühe põhikoolis käiva noorega, kellega natukene pikemalt rääkides sattusime muuhulgas vestlema ka koolivägivalla teemadel. Tundub, et pisut enam kui viie aastaga pole mitte midagi paremuse poole läinud, pigem isegi on koolivägivald läinud julmemaks. Need lõputud tagakiusamised, mõnitamised, peksmised ja alandamised on vist igas koolis mingil määral aktuaalsed. Ülimalt raske on noortele selgeks teha seda, kuidas erilised inimesed ei ole väärt tagakiusamist, vaid vajavad hoopis meeldivamat tähelepanu. Ma võin küll olla naiivne ja loota, et mõni kiusaja rollis olev noor minu juttu siin loeb, aga noh, loota ju võib.

Ma soovin, et iga noor mõistaks, et igal inimesel on oma elulugu, omad võimalused, omad hingehädad. Lihtsalt masendav on mõelda, kuidas kiusatakse oma kaaslasi puhtalt sellepärast, et keegi on vaene või näeb erinev välja. See pole kohe kindlasti lapse süü, et ta vanemad näevad hommikust õhtuni töötades ja veel lisatunde tehes vaeva leiva lauale toomiseks ning ei suuda oma lastele tagada nii ilusat elu kui mõned teised vanemad.

Oletame, et su enda elu on ilusal järjel ja ei pea lillegi liigutama selleks, et natukene rohkem raha ja õunaga telefon endale taskusse saada. Nüüd kujuta ette, kui ühel hetkel juhtub õnnetus ja su pere rahaline seis pole nii hea ning sa pead sisuliselt kõike nullist üles ehitama hakkama. Sa näed hommikust õhtuni vaeva, võitled pisaratega, sööd kaks korda päevas Knorri kiirsuppi ja imed jälgi tundega nuudleid suust sisse. Nüüd mõelda veel, kui keegi sind veel sellepärast taga ka kiusaks, et sul halvasti läheb... Valus eks? Mõistagi on.

Veel enam on kurb, kui kedagi kiusatakse tema välimuse pärast. Igale inimesele pole antud veatut näolappi ja ihaldusväärset keha. Mõni näeb ka suurema pingutuseta ilus välja, mõni aga peab eluaeg lohutust otsima oma lähedastelt, kes talle kahjutundest päevast-päeva korrutavad, kui eriline ja ilus ta on. Tihtilugu on aga nii, et just tagasihoidlikuma välimusega inimese kesta taga peitub tõeliselt hea ja ilusa hingega olend.

Inimesed ei saa valida oma saatust, saatus on juba varem ette määratud. Jah, võite mõelda küll, et see saatuse jutt on mingi puhas pläma, aga kui te korra elus midagi taolist läbi kogete, siis teate, millest räägin. Kindlasti teate mõnda inimest, kes kannatab mingisuguse puude või häire all. Fakt on ka see, et seda inimest on suuremal või vähemal määral kunagi vaimse või koguni füüsilise vägivallaga kostitatud. Kurb on see, et see inimene ei ole ju ise valinud endale sellist elu. Ta piinleb päevast-päeva niigi raskuste küüsis ja peab oma olekuga toime tulema. Veel hullemaks teeb tema olukorra see, kui ta peab lisaks kõigele end kaitsma veel ka alatute rünnakute eest lihtsalt seetõttu, et ta on siia ilma loodud teistsugusena.

Jah, ma pean tõdema, ka mul endal oli mingil eluperioodil palju nalja, kui koolis kaaslastega kedagi teistsugust taga kiusasime, aga ma õppisin varakult oma vigadest ja sain aru, et selle asemel, et kedagi veel rohkem masendusse lükata, tuleb pigem aidata teda sealt välja tirida. Palju rohkem heameelt teeb see, kui sa saad kellegi jaoks midagi kasulikku ära teha. Ma ei taha kõlada totra maailmaparandajana, aga tegelikult ma usun, et mitte keegi pole sündinud siia ilma kannatama. On küll hea nautida oma enda ilusat elu, aga samas ei tohi jätta märkamata neid, kelle pole elus nii palju vedanud.

Kõigil on alati nii kiire ja vaja kuhugi tormata, märkamata kõike seda, mis toimub meie ümber. Enesekesksust õhkub peaaegu igas tänaval vastu tulevas inimeses. Tegelikult saab ka teisiti. Võtke see aeg, minge linna ja jälgige enda ümber toimuvat. Jälgige seda, kuidas kellelegi bussis istet pakkudes, see inimene teile tagasihoidlikult naeratab ja tänab. Jälgige seda, kuidas kaubanduskeskuses vastu jalutavatel inimestel on kõigil oma eriline olek ja oma lugu. Jälgige seda, kuidas üks pisike naeratus võib muuta ka kõige hallima päeva erilisemaks. Mis kõige tähtsam, kohelge maailma alati nii, nagu te tahate, et maailm teid kohtleks. Viha sünnitab valu, naeratus sünnitab armastust. Maailma paremaks muuta on raske, sest selle jaoks on vaja iga indiviidi pühendumist ja head tahet, ometigi pole see võimatu. Me suudame seda!