Lõpetage need säästujõulud!

Ajakirjanduses käib pidevalt läbi säästujõulude nipid ning palju sellega seostuvat. Kas see pole mitte inimeste alahindamine, et ilma säästuta ei saagi ning sõna sääst on millegi päästja?

Praegu, kui väga paljud inimesed on töötud, lund ei ole ning hinnatõusud on suured, rääkitakse ohtralt säästujõuludest. Kas see just ei ajenda rohkem masendust ning kurvameelsust? 

Kaugetest aegadest  ei puudu Eesti jõululaualt kartul, seapraad, verivort, hapukapsas. Lisandunud on veel mõned kindlad toidud, mida eelistatakse jõululaupäeval.

Praeguseks loetud artiklitest sain aru, et säästujõulud peaksid mööduma ise toitu küttides ning ise meisterdes. Sellised jõule peeti aastakümneid tagasi, kuid ei saa väita, et seda ei tehta. Inimestel, kellel on suurem majapidamine ning loomad endal saavad ise tappa sea või mõne teise looma, kuid linnainimestel ei ole kindlasti kodus siga või küülikut. 

Jõulukuul on kõige rohkem kulutusi ning kindlasti saab seda vältida, igal aastal ei pea ostma uusi jõulukaunistusi, kuid isegi nendel, kellel ei ole raha, kulutavad sellistele asjadele raha ning vinguvad, et neil ei ole millekski raha. 

24. detsembril tehakse alati rikkalik toidulaud koos pereliikmetega ning paljud ka perede ja sugulastega. Toidulaualt ei puudu verivorst, seapraad, kartul, hapukapsas ja muu hea. Sellel päeval leitakse see väike raha, et teha selline koos olemine. Julgen väita, et inimesed, kes on töötud lubavad endale selle päeva, mil nad on rõõmsad koos perega ühe laua taga, nauditakse jõululaule.

Kui panna sõna "säästu" igale poole ette, ei tee seda asja valutumaks.