Loomaaed on loomade piinamine
Esiteks miks peaks meil tänapäeval riiklikult ülal pidama ise end mitte äramajandavat loomaaeda? Milleks üldse 21. sajandil on vaja loomaaeda, kui meil on olemas National Geographic, Animal Planet ja internet?
Kunagi muistsel ajal tõesti despoodid tahtsid oma võimuhulluses koguda kokku eksootilisi loomi, et nendega siis teiste ees uhkustada. Hiljem moodustati loomaaedu, sest vaid vähesed inimesed said reisida või kusagilt infot eksootiliste loomade kohta. Aga tänapäeval on see kõik ajalugu. Loomaaed on oma mõtte kaotanud.
Räägitakse, et loomaaed päästab väljasurevaid liike. Vaevalt küll, et oma loomulikust elukeskkonnast täiesti teistsuguselt üles kasvanud isendistel enam mingit väärtust on. Ja kaua me neid väljasurevaid liike ikka päästa suudame, kui nende elukeskkonda aina hävitatakse. See on paratamatus, et teatud liigid surevad välja. Ka dinosaurused surid välja. Selline on elu...
Ka meil Eestis on palju kohalikke tõuge-liike, kes on väljasuremise äärel. Sinna hulka võiks arvata ka eesti rahva. Kas Eesti peaeesmärk ei peaks mitte olema väljasuremise äärel oleva eesti rahva päästmine, mitte mingite soojade maade loomaliikide puuris hoidmine nende loomulikust elukeskkonnast täiesti erinevates tingimustes? Siin on sügav mõttekoht meie riigiisadele.
Vaevalt, et loomadki loomaaia tingimusi naudivad. Neil võib ju kõht täis olla, kuid see-eest nad ei saa teha midagi sellist, mida nad teeksid vabas looduses. Nad vegeteerivad seal. Meie loomaaed on loomadele vangla. Sisuliselt on tegu loomade piinamisega. Ja seda kõike tehakse mingi käputäie loomamaniakkide pärast, kes naudivad vangistuses viibivate õnnetute loomade vaatamist.
Ühesõnaga selline ajaloo igand ja kahjumit tootev loomade piinakamber tuleks 21. sajandil igal juhul sulgeda. See et selle vastu on loomaaia töötajad ja seal käia armastav vähemus, on paratamatu. Kuid nemadki on vaid selle ajaloo rudimendi ohvrid. Meie ja ka loomad elaksid palju paremini, kui loomaaedasid olemas ei oleks.
Väljasurevaid loomaliike saabki kaitsta vaid sellega, et haritakse inimesi neis riikides, kus antud loomi ohustatakse. Luuakse ka ohutatud loomade geenipankasid. Nii et loomaaedasi vaja üldse ei olegi. Kes aga loomi tahab näha, mingu kuhugi kohalike loomade farmi, kus peetakse meie oma loomi nende loomulikus keskkonnas. Sealt peaks piisavalt loodus- ja loomaarmastust saama. Seal on loomad ka õnnelikud, mitte nagu loomaaias, kus nead on kitsastes ja oma loomulikust elukeskkonnast hoopis erinevates tingimustes.
