Soome on seadnud eesmärgiks muutuda tubakavabaks riigiks ning koristanud tubakapakid lettidelt leti alla. Üleilmsest maksustamisest rääkimata. Island, mida Pakosta näiteks toob, mõtleb juba mõnda aega radikaalsele lahendusele – et tubakat saab ainult apteegist ja retseptiga.

Kord oleks siis selline, et hakatuseks saadetakse tubakasõltlane nõustamisse ja teraapiasse – et sõltuvusest lahti saaks. Kui see ei aita, siis otsustavad arstid inimese sõltlaseks kuulutamise ning sellest hetkest peale saab inimene tubakat retseptiga ja ainult apteegist.

Olen isegi tubaka müügist apteegis rääkinud juba mõnda aega. Aktuaalseks muutus asi aga siis, kui üha rohkem hakati rääkima ravimite müügist poodides. Olen mitmeid kordi välja pakkunud, et oleks täiesti õiglane, kui koos ravimite poodijõudmisega jõuaks tubakatooted ja miks mitte ka alkohol apteeki. Viimane on muidugi nali, kuid pikemal mõtlemisel mitte päris võimatu.

Tubakatoodete apteegis müümisele on muidugi ka tõsiseid vastuväiteid. Eelkõige ja minu jaoks oluliseimad on eetikast ja moraalist lähtuvad argumendid. Apteegi tegevus on ikkagi tervise parandamisele suunatud ning asjade-ainete müük, mis tervist vaid kahjustavad, on loomulikult suure küsimärgiga tegevus.

Teisalt jällegi on ka tubakasõltuvus haigus – täitsa haiguste klassifikatsioonis olemas. Tubakas, kui selle sõltuvuse ärajäämanähtusid leevendav aine, pole küll ravim, kuid ka metadoon, mida narkosõltlastele antakse, pole ju tegelikult ravim.

Lisaks kerkib üles maksustamise küsimus – kui tubakas muutub seeläbi vähemalt osade sõltlaste jaoks mingil moel abistavaks aineks, siis pole ju selle maksustamisega asjad väga selged. Apteegis müüdava tubaka osas oleks aktsiisi rakendamine sellisel juhul küsimusi tekitav. Mida siis teha?

Ma arvan, et peaks silmas pidama lõpp-eesmärki. Ja analüüsida, kas tubaka müük sõltlastele apteegis võiks viia tubakatarvitamise vähenemisele. Jutt, et tubakaaktsiis riigi taskuid täidab, unustage
ära. Aktsiis ei kata kaugeltki tubaka tekitatud kahjusid.