Võtame siis ajas tubli kakskümmend aastat tagasi ning lihavõtted saavad kohe teise hingamise ja emotsiooni! Ema krabas tühjalt poeletilt juba varakult suure karbi mune, et õigel hetkel pere varustatud oleks. Hommikul vara ajasime koos vennaga ta üles. Katsime köögilaua ajalehtedega ning koukisime sahtlist välja vängelt lõhnavad munavärvid. Kõige suurem katsumus oli oma kohmakate lapsekätega juba värvitud kohti mitte ära mökerdada.

Peres tekkis traditsitsioon, et igal aastal valisime ühe pereliikme kaunistatud muna kollektsiooni säilitamiseks. Nii koguneski keldrisse auriiulisse okstest punutud pesasse kena seltskond värvilisi mune. Siiamaani on meeles ema joonistatud džunglipoistega valge muna. Keldrist hoidiseid tuues alati loksutasime vanemaid mune - seal sees oleks lõpuks nagu vaid väike pallikene olnud!

Kohustusliku kava juurde käis muidugi kaseokste tuppa toomine. See pidi toimuma juba mitu nädalat enne lihavõtteid, et lehed saaksid kenasti välja punguda. Üleüldise tava kohaselt sidusime meiegi kaseokstele juurde värvilisi sulgi. Üsna kentsakas nägi muidugi see tuustiline kask nüüd välja, kuid tava nõudis just nii!

Isegi mõned aastad tagasi püüdis ema veel munadepühade meeleolu peres luua. Kinkis meile vennaga üleskeeratavad väikesed valged pehmed jänesed. Eelmisel aastal olime saanud lilleõie kujulised värvilised küünlad. Lapsepõlve melu see kõik päris tagasi ei toonud, kuid midagi meenutama pani ikka.

Pani meenutama suurt tüli vanaemaga, kui ta mulle pudupoest soovitud pisikesi kollaseid traadist tibusid osta ei tahtnud. Mossitasin kogu kodutee ning keegi ei saanud täpselt aru, mis põnnil jälle viga on. Kodus vihaga purskasin siis memmele, et olin just neid tibusid just sealt poest omale tahtnud. Vanaema naeratas vaid ning selgitas, kuidas ta hea meelega need mulle ostnud oleks. Saamata need tibud aga jäidki. Vanaemagi pole enam ning teisi nii armsaid pisikesi kollaseid punase traadist ninaga karvapalle ei ole ma rohkem letil näinud.

Vaatamata pidevale töö- ja raharallile siiski meenuvad mõnusad mälestused sellest kevadisest pühast. Ehk võtan selgi aastal aja maha, panen munad potti keema ja kirjutan peale mõne toreda rea. Kriipsutan valgele koorele väikse jänese ning meenutan inimesi, kellega varem koos seda püha veetnud olen.