Lepingud ja blanketid — kas me räägime siin ikka kahe inimese vahelisest armastusest?
Ma ei ole vastu, kui nende lepingutega tahetakse kaitsta suhtes nõrgamat poolt ja samuti lapsi, kes on sündinud abieluväliselt. Muidugi ei tohiks nad olla halvemas olukorras kui abielus sündinud lapsed. Küll aga ei ole ma kindel, kas tuleks seda asja muuta nii totaalselt, et hakatakse ette andma mingeid lepingunäidiseid — see tundub lihtsalt absurdsena.
Ma leian, et selline seadus nõrgestaks abielu staatust ja tähtsust ühiskonnas, sest ka teistele inimestele antakse samad hüved. Selline variant lasebki toimida inimestel vastutustundetult ja pikemalt mõtlemata. Pidevalt joostakse ühest suhtest teise, halvimal juhul vorbitakse ka lapsi, eelnevalt läbi mõtlemata, kas on sellele lapsele ka midagi anda ja kas sel hetkel on ikka õige aeg. Selle asemel sõlmitakse lepinguid, tühistatakse need ja sõlmitakse taaskord uue inimesega.
Abielu kui selline peakski olema see, kuhu inimesed suunduvad siis, kui tunnetavad, et just see inimene on see õige. Või vähemalt on inimesed kindlad, et selle inimesega soovivad nad ka peret luua. Sellise veendumuse ja ühise tuleviku tõttu peavadki nad saama kindlust. Siinkohal ei saa tuua just väga vettpidavaks argumendiks, et abielu ei ole kõigile kättesaadav. Riigilõiv ei ole teab mis kõrge, et see saaks takistuseks abielu registreerimisel. Kulukas oleks pärast suur koosviibimine korraldada, et oma suguvõsasid toita. Aga seda kohustust ju ei ole.
Praegusel juhul on laste ülalpidamine pärast lahkuminekut samavõrd kindlustatud nii abielus kui mitteabielus sündinud lapsele, välja arvatud juhul, kui pole isadus tõestatud. Aga ka seda on võimalik lasta teha, nii et selle jaoks seda lepingute paketti küll tarvis pole.
Ainuke asi, mida võiks teha, on seadustada samasooliste abielu ja sealjuures ei ole vaja mingeid suuri muudatusi ellu viia. Ma ei ole küll tulihingeline samasooliste kooselude pooldaja, aga samas leian, et praegusel ajal ei ole ka enam kellegi asi keelata sellist kooslust. Praegune olukord on natuke koomiline — heterod saavad abielluda, aga abiellumiste tase on väga madal. Samasoolistel paaridel pole abielu võimalik, aga nemad just tahaks seda teha.
Ma leian, et pole minu asi, millised paarid koos elavad — peaasi, et nad on ise rahul. Ja mitte kellelgi pole õigust teisi inimesi arvustada nende valikute tõttu, mis tegelikult absoluutselt võõrastesse inimestesse ei puutu. Ammu oleks aeg ka riigil see võltsvagatsemine lõpetada ja inimesi võrdselt kohtlema hakata, olenemata nende orientatsioonist.
