Lauri Viikna: lõvi on kõige võrdsem ehk miks peab ETV rockifestivali tsirkusest paremaks
Kui palusin lisada meie poolt korraldatavad Tsirkuse Tuuri tsirkuseetendused ETV kultuuriteadetesse, kus tutvustatakse erinevaid riigilt toetust saavaid ja muid kultuurisündmusi, siis vastati, et tsirkus on kommerts ja tegemist on reklaamiga jne.
Samas eelseisvat Rabarocki tutvustab ETV lausa eraldi saadetega. Kas rockifestival on siis rohkem kultuur kui tsirkuseetendus või vastupidi? Sama kehtib ka Jazzkaare kohta. Kas tegemist on siis tasuta või heategevuslike üritustega?
Tsirkust kui näitekunsti osa hinnatakse siiski kogu maailmas kõrgelt. Ei saa mainimata jätta Monte Carlo tsirkusefestivali, mida patroneerivad lausa kuninglikud pead ja mida peetakse kõrgkultuuri osaks. Paljud ei tea, et ka sel aastal esinevad Tsirkuse Tuuril paljude suurte tsirkusefestivalide nominendid Ukraina teeneline artist, dresseerija Viktor Nikulin ja Valgevene teeneline džigitaaži artist Boris Lazarov oma trupiga.
Endises Nõukogude Liidus oli Eesti ainuke liiduvabariik, kus puudus oma tsirkus. Parem pole ka olukord nüüd, kui Euroopas on Eesti peaaegu ainuke riik, kellel oma rahvustsirkus puudub. Jaan Kaplinski kirjutab: "Meil on rahvusteater, rahvusooper, rahvusraamatukogu, rahvusmeeskoor, rahvusülikool, puudub aga rahvustsirkus, mille asutamiseks pole riigi eelarves seni raha leidunud."
Kui rääkida naabritest, siis Soomes on oma rahvustsirkus Sirkus Finlandia, Venemaal RosGosCirk, Leedus Baltijas Cirks ja Lätis Rigas Cirks, kusjuures Soome rahvustsirkus töötab samuti ainult telgis ja ratastel. Lisaks on oma mobiilsed tsirkused ka Venemaa, Leedu ja Läti rahvustsirkustel.
Tegime mõni aeg tagasi ettepaneku kultuuriministeeriumile Eesti rahvustsirkuse loomiseks, kuid riigil huvi polnud. Me isegi ei küsinud raha, nagu tavaliselt tehakse, vaid pakkusime oma kogemusi, oskusi, tehnikat ja olemasolevat meeskonda.
Aga mis asi on üldse tänapäeval tsirkus? Tsirkus on riiklik või eraettevõte, mis koosneb materiaal-tehnilisest baasist ja meeskonnast. Kindlasti kuulub tsirkuse juurde ka tsirkusetelk või hoone ning areen. Tavapäraselt ei kuulu tsirkuste juurde tsirkuseartistid, kes kuuluvad agentuuride juurde või on eraettevõtjad. Artistid annavad tsirkusele tema näo, sest vastandina teatrile, kuhu heal juhul tuuakse vahel lavastama mõni välismaalane, töötab alati tsirkustes väga rahvusvaheline seltskond artiste. Ka rahvustsirkus ei koosne ainult kohalikest artistidest, pigem vastupidi.
1997. aastast on Leifi Rahvusvahelise Meelelahutuse Oü toonud Tsirkuse Tuuri nime all Eestisse esinema erinevaid tsirkuseid ja 2003. aastal soetasime 1000-kohalise tsirkusetelgi, kus anname igal aastal üle 200 etenduse üle Eesti. Tsirkuse Tuuri peamiseks ülesandeks on regulaarsete kõrgekvaliteediliste tsirkuse-etenduste korraldamine Eestis ja osalemine tsirkuste rahvusvahelises koostöös, samuti tingimuste loomine Eesti tsirkuseartistide loominguliseks arenguks, täiendõppeks, uute tsirkusenumbrite arendamiseks ja kõrgema kunstilise taseme tagamiseks. Meil on etendustes kõik see, mis teeb tsirkusest tsirkuse: akrobaatika, dressuur, klounaad, illusionism, žonglaaž jne. Artistid on kokku kutsutud üle maailma ja on väga kõrgelt haritud. Paljud on Venemaa Riikliku Teatrikunsti Instituudi juures asuvas tsirkusekunsti osakonnas ja mujal Ukraina ja Valgevene näitekunsti kõrgkoolide juures tsirkuseeriala õppinud inimesed, kes lisaks oma erialale õpivad ka lavastamist ja režissuuri.
Tegelikult on võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes kade meel, mitte et mul Rabarocki vastu midagi oleks, aga ETV tööpõhimõtted ja põhjendused pole siinkohal rahuldavad. Paistab, et mõni siiski hoolimata põhimõtetest pääseb ikkagi marjamaale, ülejäänud peavad ikka jääma karjamaale! Tuleb meelde anekdoot, kus loomad tegid omale konstitutsiooni, mille esimene punkt oli, et kõik loomad on võrdsed. Teine punkt oli, et lõvi on kõige võrdsem!
