Last aga enne 1,5-aastaseks saamiseni lastehoidu ei võeta. Olgugi, et pusin rahaliselt kuidagi niikaua välja. Siis tekib juba uus küsimus, et mis saab edasi.

Last on ju vaja harjutada lastehoius käima, kuid koht on tasuline. Ühelt poolt: kui pole emapalka ega ka tööd, siis kuidas saan ma maksta selle eest, et laps lastehoius käia saaks? Teisalt: kui tahan maksta ning lähen kohe tööle, siis ei ole ju harjutamiseks aega. Kus peaks siis laps niikaua olema, kui mina raha teenin? Mõlemal juhul tundub olukord täiesti võimatu.

Kaob emapalk, kaob haigekassa
Teine samasugune võimatu olukord tekib siis, kui lapsel on aeg minna lasteaeda ning emal on viimane aeg tööle naasta. Pärast kolmandat aastat lõppeb ju emapuhkuski ära.

Mis saab, kui tuleb välja, et lapsel pole ikkagi kohta? Kas seda ei peaks siis emale hüvitama? Näiteks tema keskmise palga ulatuses, seni kuni laps lõpuks koha saab. Ema pole ju töölt eemal oma soovi tõttu. Kaob haigekassa ja kas tööandja enam siis tööd pakub, kui laps lõpuks selle koha saab...

Kummalisel kombel tekib isegi nüüd veel kellelgi küsimus, miks küll Eestist ära minnakse või miks noored siin peret ei loo. Keegi ei tahagi luua, kui asi on nii keeruliseks ja pea võimatuks tehtud. Minnakse ikka sinna, kus on võimalik oma lapsele paremat elu pakkuda.