Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Lapsevanem vastab Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktorile: reaalsus on see, et lapsed kardavad!

 (111)
Joonistused tahvlil
Foto: Sven Arbet

Viimasel nädalal on meedias saanud tähelepanu Kadrioru Saksa Gümnaasiumi laste hirm ja lapsevanemate mure agressiivselt käituva viienda klassi poisi pärast. Kooli lapsevanem saatis Delfi Rahva Häälele vastulause kooli direktrissi Imbi Viisma intervjuule.

Jah, lapsevanematel on tõesti ainsaks infoks see, mida lapsed kodudes räägivad. Nimetagem seda infot siis kuulujuttudeks. Kus suitsu, seal tuld ja kus tegijaid, seal ka nägijaid. Kool ise ju lastevanematele adekvaatset infot välja ei andnud. Kui alates poolest septembrist on kooliellu pidanud mitmel korral sekkuma politsei, koolis on toimunud vähemalt kaks intsidenti õpilase ja õpetaja vahel, siis ei ole ka ime, et lapsed kodudes sellest räägivad ja vanemad muret tunnevad. Võite väita, et neid juhtumeid pole olnud, aga faktid jäävad faktideks.

Pärast esimest intsidenti oli koolis ka koheselt erakorraline koosolek, aga infot lapsevanematele ei antud. Fakt. Terve kuu on lapsi õpetatud, kuidas selle probleemse lapsega tuleb silmsidet vältida, sest muidu see laps võib ärrituda ja teha kellelegi viga jne. Probleemsel lapsel on olnud koolis nuga või noataoline ese kaasas. Fakt. Seda kinnitas ka politsei. Politsei kinnitas ka seda, et see laps on neile teada ja nad on selle lapsega ka varasemalt, enne 12. oktoobrit pidanud tegelema. Seega, kui politsei isegi väidab, et probleem on ja korduv, siis mis kuulujuttudest me räägime? Poiss on turninud viimase korruse aknalaudadel. Väljaspool. Fakt. Reaalsus on see, et lapsed kardavad.

Seotud lood:

Rohkem kui üks laps ei julge koolis käia ja on vajanud nõustamist. Rohkem kui üks laps on kõigest sellest toimuvast häiritud ja mitte sellepärast, et nende kooli probleemidest meedias räägiti, vaid juba nädalaid enne seda. Olen kindel, et lapsevanemate pöördumine meediasse oli meeleheitlik tegu, et nii kooli direktrissi kui kogu üldsuse, k.a. proua haridusminister Maris Lauri tähelepanu pälvida. See ka toimis - direktriss tegi avalduse veel samal õhtul, kui TV3 Seitsmesed pealiskaudselt probleemi kajastasid. Nüüd jääb loota, et proua ministril ka jagub aega süveneda selle kooli muredesse ja erakonna sisekonflikti asemel tegeleda sellega, mis tema haldusalas parasjagu toimub.

Ühe kooli juht on kindlasti autoriteet. Praegu räägitakse KSG algklasside maja koolielu ilusamaks, kui see tegelikult on - keegi ju ei kahtle ometi koolijuhi sõnades. Ma ütlen - ärge alahinnake lapsi. Nad võivad olla piiritu fantaasiaga, aga nad on ka vajadusel väga objektiivsed hindama enda ümber toimuvat. Lapsevanemad ei tormanud meediasse 12. oktoobril aset leidnud juhtumi pärast, vaid selle päeva sündmused olid lapsevanemate jaoks kui viimane piisk karikasse. Lapsevanemad ei otsinud meediakanalit üles esimese õudusjutu peale, vaid kuulasid terve kuu ja vaagisid ja selekteerisid ja uurisid ning üritasid saada tõest infot koolis toimuva kohta koolijuhtkonnalt endalt. Infot ei saanud. Kool eiras ja võttis hoiaku, et lapsevanemad ei peagi teadma. Me aga uskusime oma lapsi. Usume ka edaspidi oma lapsi.

Ma mõistan, kaks täiesti erinevat kooli suruti omavahel jõuga kokku ja nüüd on vaja ju näidata, et see kõik on sama ilus kui moeajakirja kaanepildil. Tegelikkus on aga midagi muud ja kooli juht ning õpetajad teavad seda hästi. Abilinnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna Haridusameti pealik Andres Pajula aga on nagu kuldid rukkis. Nende poolt on ju kõik TEHTUD. Exceli tabelis näeb ju kõik ideaalne välja, numbrid klapivad... Aga lapsed? Aga see probleemne laps? Ta vajab abi. Proffessionaalset abi ja tugiisikuid.

Palun, ärme jää ootama mingisugust halva lõpuga traagilist sündmust, et siis tagantjärgi tark olla! Palun teeme nende laste jaoks midagi, kelle vaimne tervis ei võimalda 600-pealises koolikollektiivis õppimist!

Lapsevanem.