Minu laps käib viiendas klassis ja koolikott koos koolitarvetega kaalub vähemalt 4 kilo, tegelikult enemasti isegi rohkem.

Laps jaksab tõesti vaevu kotti tassida ja mul on temast tõeliselt kahju. Kindlasti ei ole koolikoti maksimaalne kaal niisama välja mõeldud. Noore inimese luustik ja lihased pole veel välja arenenud ja liiga raske koti tassimine paneb laste tervisele lihtsalt korraliku põntsu.

Jah, üks viga oli küll see, et valisime meiegi seljakoti, mis on spetsiaalse toestuse ja pehmendusega ja ilmselt veidi raskem. Samas on see kõik ju kokkuvõttes mõeldud selleks, et kott nii raskelt selga ei rõhuks ja regulatsioon ei saa ju ometi eeldada, et koolikott kaalub paarsada grammi ning ülejäänud norm jääb õpikutele ja töövihikutele. Sellest otsast probleemile lähenemine on lihtsalt mõttetu.

Nagu siin juba räägitud on, lisanduvad õpikutele ka muud asjad nagu kehalise kasvatuse riided, joogipudel jms. Midagi ebatarvilikku tõesti kotti ei panda.

Minu arvates ei olegi muud lahendust, kui see, et oleks rangelt määratud, kui suured võivad õpikud ja töövihikud olla, et nende päevane kogukaal ei annaks kokku rohkemat kui ette nähtud. Kui õpikud ja töövihikud on juba tohutult suured, ei saa ei kool ega kodu enam midagi teha.

Tänapäeva õpikud on küll ilusad vaadata, kuid suuruse poolest täiesti ebapraktilised. Kui lapsed ennast kotti tassides haigeks vinnavad, siis mis kasu on õpitud tarkustest. Niigi kurdetakse, et õpilaste tervis on kehv.

Tõepoolest. Lapsed istuvad pikad päevad umbsetes ruumides, vahetundides liikuda ei saa (pole ruumi, joosta ei tohi jne). Trennid on paljude jaoks kallid või tekib juba seesama nõiaring - mis kellaks, kui kaugele ja kui sageli jaksab laps nagu koormaeesel oma kottidega käia?

Kurb, kui kõik ainult käsi laiutavad. Tegelikult on rasketest koolikottidest juttu igal sügisel ja sinna see jääbki. Emad muretsevad, aga teha ei saa nemadki midagi. Ei saa ju kõik lapsi autoga kooli viia (ja lisaks on autoga liiklemise teema näiteks Tallinnas niigi teravalt päevakorral).

Ühe lapsevanema pakutud lahendus, et ühel päeval oleks näiteks ainult kahte sorti erinevaid aineid, oleks minu arvates ka vähemalt mingi lahendus. Aga kas koolid selles osas vastu tuleks - väga kahtlen. Neil muidki muresid kuhjaga.

Nii et seni kuni need ametkonnad, kes õpikute tellimist korraldavad ja majandavad, midagi ette ei võta ja probleemi ei näe, on olukord minu arvates lootusetu.

P.S. Muide, proovisin nüüd googeldada "koolikoti kaal" ja esimese lingina leian Maret Maripuu kirja tollasele haridusminister Mailis Rannale, mis käsitleb just sama ettepanekut kirjastusele nõuete esitamise osas. Kiri on aastast 2003....