"Kui tegin oma 12-aastasele Facebooki konto, siis sidusin selle enda meilikontoga – nii ei pea ma otseselt tema seinal tuhnimas käima, aga mul on alati ülevaade, kellega ta kirjutab või mis teeb. Vahel käin tema seinal korrigeerimas, mida ta on laikinud või mis postitusi sinna teha tohib – mingid rõvedused lihtsalt keelan ära.

Laps teab, et ma ei tuhni niisama vaid asja pärast. Ühe korra on ta seoses interneti kasutamisega juba väikese õppetunni saanud. Tean ka tema meili ja muid paroole, nii et võin aeg-ajalt pistelisi kontrolle teha.

Oluline on hoida lapsega sellist suhet, et ta mõistaks, et vanem ei tuhni tema selja taga tema asjades lihtsalt lõbu pärast vaid turvalisuse pärast. Meil kodus seda probleemi pole. Laps teab väga hästi, miks on vajalik, et ma teaksin, mis toimub. Usalda, aga kontrolli – lause, mis kehtib ühtviisi nii interneti kui ka laste kohta," seletab teine.

"Ma pole iseendagi tegemistega kursis – alles tuli teade, et olen võitnud Hispaanias loteriiga miljoni. Jälle. Aga ise nagu ei mäletagi, et oleksin pileti ostnud," on kolmas hädas.

Hea lugeja, kas hoiad silma peal oma lapse sotsiaalvõrgustike- ning muudel avalikel veebikontodel? Kas oled tema käest mõne postituse kohta midagi küsinud? Kas seeläbi on miski selgemaks saanud? Jaga oma kogemusi aadressil rahvahaal@delfi.ee !