7. jaanuari ööl vastu pühapäeva avasin endise Lastemaailma ees ühe ilusa musta värvi auto ukse ja küsisin juhilt, kas ta on vaba. Juht noogutas. Ütlesin, et olen omadega täitsa plindris. Pisut liiga joogisena saadeti mind ühest Tallinna baarist välja ja sinna jäi minust maha mu pintsak koos mobiili ja pangakaartidega.

Musta värvi juustega nooremapoolsem meesautoujuht küsis, kus ma elan ja lubas mu koju viia. Sõidu ajal selgus aga, et tegemist ei olnud mitte mingisuguses vormis takso ega sõidujagamisteenuse osutajaga ja inimene otsustas mind lihtsalt heast tahtest koju ära viia. Ta nägi, et olen pisut hädas.

Ka ei pidanud juht vajalikuks, et talle järgmisel päeval tänutäheks ülekande teeksin. Minu siirad tänud ja austus sellele tundmatuks jäänud heategijale! Olgem inimesed, mõelgem ja tegutsegem rohkem südamega, märgakem teineteist ja maailm muutub me ümber palju ilusamaks! Minu silmis on see heategija Eestimaa uhkus! Aitäh!