On teisipäeva õhtu. Kell näitab pool seitse.
Telefon heliseb ja noor mehehääl teatab, et neil on toitu üle.
- "Kust te helistate?"
- "Oleme Estonias," kõlab vastuseks. "Meil lõppes siin just noortekonverents Lahe Koolipäev ja jäi kõvasti toitu üle. Nii et meil tuli praegu mõte, et võiksime selle anda Toidupangale. Kas te saate järgi tulla?"
- "Kohe praegu?"
- "Nojah..."
- "Kas mahub sõiduautosse," küsin, aimates, et meie bussijuht Toomas on juba ammu kodus oma pere keskel. "Või on vaja bussi?"
- "Buss oleks hea."
- "Ohoh..." Olen veidi üllatunud. "Hästi, ma vaatan, mida teha saame."
Mul pole õrna aimugi, kust nii kiirelt suurt masinat leida.

Toomas võtab kõne vastu ja istub seejärel kohe rooli. Kell 19:10 heliseb telefon ja sama hääl raporteerib: "Noortekonverentsi meeskonnast helistan uuesti. Tahtsin öelda, et teie kaubik just startis siit ja kõik on korras."
- "Aitäh teile, noored! Aitäh..."

***
Kolmapäeva hommikul on Toidupanga laos laual hulk kaste.
Kolmapäeva lõunaks on kohupiimapallid, präänikud ja mitmesugused küpsised ning kõrsikud jagatud Eesti Suurperede Abistamise Seltsi, Maardu toidupanga ja mitme sotsiaalkeskuse vahel.
Kõik on rahul. :)