Kutsekate poolt: noorena omandatud amet annab hiljem kõvasti eeliseid
Kõik inimesed alustavad õppimist juba varases eas. Lõpetavad lasteaia ning suunduvad edasi põhikooli. Põhikooli viimases klassis tuleb otsustada õpilastel, kas ja kuhu nad edasi õppima lähevad. Valida saab gümnaasiumi või kutsehariduskeskuse vahel.
Suurem osa noorest tänapäeval soovib minna õppima gümnaasiumidesse, kuna nad ei tea veel täpselt, kelleks nad soovivad saada. Gümnaasium on ajapikendus oma edaspidise kutsumuse valimiseks. Tänapäeval on keskkoolides suurel hulgal suunavalikuid, alustades spordist ja lõpetades keelte ning tehnikaga. Kutseharidust pakkuvates koolides pühendutakse mõne konkreetse ameti õppimisele.
Valisin ise günaasiumi, kuigi pooldan kutsekat. Gümnaasium on täiesti ülehinnatud ja kahjuks Eestis ongi selline mõtlemine, et kes läheb kutsekasse on kuidagi lollim, samas mujal maailmas on kutsekad vägagi hinnatud. Gümnaasiumis lihtsalt korratakse, sest kõik need asjad on põhikoolis läbi võetud, mis on üsna igav kahjuks. Näiteks ajalugu, mida põhikoolis õppisid viis aastat, võetakse gümnaasiumis lihtsalt kiiremini läbi.
Ainuke aine, milles õpitakse ka uusi asju, on matemaatika. Kui pole veel kindlalt otsust, siis on hea veel mõelda ka kutsekale, võibki valida kutsekast mingi meelepärase eriala, teha see läbi, siis minna ülikooli õppima seda, mille vahepeal valmis oled mõelnud ja saab veel ülikooli kõrval mingi hea töögi lõpetatud erialal.
Teada on, et üks tähtsamaid asju töölesaamisel on varasem töökogemus. Tööandja saab ka inimeses kindel olla, sest ta on oma eriala juba lõpetanud. Kutsekoolis on inimsele endal parem ehk pole nii igav, tunnid on jaotatud inimlikult, samas saab ka kordava keskhariduse ka kätte. Vähemalt on nüüd paljudes gümnaasiumites võimalik, et õppesuunaga seotult käiakse selleteemalistel praktikatel ja tehakse midagi huvitavamat kui tavaline koolipingi nühkimine.
Miks valitakse rohkem gümnaasiumi?
Põhjus võib olla selles, et põhiharidusele ei ole vastavaid ameteid, mida soovitakse õppida. Paljud inimesed ei soovi õppida kokaks, koristajaks, ehitajaks või autode prandajaks. Vaadates kutsekoolide lehekülgi, näen, et on palju rohkem ameteid, mida on võimalik õppida keskhariduse baasil, alustades juuksurist ja lõpetades näiteks sekretäri ning juhatajatega. Teiseks põhjuseks on kindlasti soov õppida edasi ülikoolis.
Mis on kutsekoolide eelised? Miks õpilased valivad kutsekooli?
Paljudel noortel on tähtis saada kätte amet. Nad ei lähe otsima keskharidust, vaid ametit, mille kallal nad saaksid töötada ja ennast arendada. Osad lähevad kutsekasse, kuna nad ei soovi gümnaasiumis õppida ning arvavad, et kutsekool on koht, kus magada. Paljud ka sellepärast, et neil on kirg millegi muu vastu ning õpivad lihtsalt endale ameti selgeks. Näiteks meeldib inimesele küpsetada ja ta valibki kondiitri ameti. Ta teeb seda, mida ta armastab.
Tänapäeval on tulukas amet IT-spetsialist või insener. Kutsekoolis saab õppida ka IT-valdkonnas. Paljud, kes on lõpetanud IT, on saanud hea töökoha, sest inimesed kasutavad ühe enam internetti ning arvuteid. Teiseks on põllumajandus, millega võib teenida hästi. Me kõik vajame toitu ning põllumajandus ei kao kuhugi, kuigi selles sektoris töötajate osakaal on alla 10 %. Me keegi ei saa väita, et kutsekooli lõpetanud õpilane on lollim.
Vaadates tänasele tööturule, näeme me, et vajalik on esmane töökogemus. Kuna kindlasti mingi osa gümnaasiumi õpilastest ei soovi minna edasi õppima ülikooli, siis on neil kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist raskem tööd leida, kui kutsekooli lõpetanud õpilasel. Loomulikult on ka töökohti, milles on vaja ainult keskharidust.
Kes tahab, saab iga haridusega elus hakkama ning pürgib sellelt tasemelt järjest kõrgemale. Väljakutsed on lihtsalt erinevad ja alati ei saa musta valgeks teha ning öelda, mis on parem või halvem, kergem või raskem.
