Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Kuidas viskavad humoristid 30 aasta pärast nalja meie praeguse elu üle?

 (18)
IMG_1870
Fooliummütsiga meeleavaldajaFoto: Annika Haas

Sarjas "ENSV" mängitakse humoorikalt kunagist nõuka-aega ja mitmetes dokumentaalfilmides mõnitatakse kunagisi Nõukogude Liidu vanuritest juhte nagu Brežnev, Andropov ja teised. See kõik oli 30 aasta eest. Kuidas kajastatakse 30 aasta pärast meie praegust elu? Kas Ansipi seemned ja fooliummüts ning Reformierakonna säravad plakatid "Uhke Eesti üle"?

Kunagist nõuka-aega halvustavad praegusel ajal ettevõtjad, kes saavad teha kõike, mida soovivad ja näiteks PRIA-lt igasuguste projektide tarvis rahasid välja nuruda. Loomulikult on sellistel ettevõtjatel põhjust praeguse võimu üle head meelt tunda, sest võimalusi pettust korda saata on omajagu.

Nüüdsel ajal meenutab nii mõnigi inimene nõuka-aega ja ütleb, et tol ajal kehtis lipulause "mõisa köis las lohiseb" ning varastada said kõik. Oli kuidas oli, aga mis on praegusel ajal varastamise osas muutunud? Ettevõtjad saavad kergesti raha välja petta. Tee vaid mingi projekt valmis ja saad suure summa raha ehitamise-teostamise tarvis.

ENSV kohta tavakodanik paha sõna ei ütle, kuna elas siis päris lahedalt, sest tööd oli ja palka saadi ka. Peredes olid mitmed lapsed, maakoolis õppis ühes klassis üle 20 õpilase ning oli ka klasse, kus oli õpilasi rohkem.

Nüüd elame Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus ning põlistame priiust. Koolis on õpilasi vähe, mõnes klassis õpib vaid üks-kaks õpilast. Naised dekreeti jääda ei julge ja haige olla ka ei tohi, sest tööandja võib koondada ja ust näidata. Kapitalistil on vaja töötegijat, aga mitte laste sünnitajat või haiguslehel olijat. ENSV ajal dekreeti jäämisega ega haigusega probleemi polnud, sest koondamine ega ka vallandamine töölt sellistel puhkudel ei tulnud kõne allagi.

Seotud lood:

Vaatamata sellele ilgutakse nüüd ENSV perioodi üle ning halvustatakse tollaseid riigijuhte. Huvitav oleks teada, kuidas vaadatakse 30 aasta möödudes tagasi meie praeguse elu peale? Kas Andrus Ansipi seemnete söömise jutud ja fooliummütsid rumaluste rubriigiis kajastamist leiavad?

Reformierakond on julgenud võtta endale kõlava loosungi "Uhke Eesti üle" ja samas alampalk ega toetused ei suurene, rahvas läheb välismaale tööle ja valitsus tõstab igal aastal vaid enese palka.

Kas sellisele elule ei vaadata 30 aasta pärast tagasi nagu nüüd Brežnevi või Andropovi võimuloleku ajale ja ei irvitata samamoodi meie praeguse valitsuse üle?

Kui nüüdsel ajal tehakse paroodiat meie vanade kultusfilmide episoodidest, siis praegusest ajast pole filmide poole pealt 30 aasta pärast midagi parodeerida. Meil pole juba ammu mingit komöödiafilmi suudetud teha. Aeg on seisma jäänud.