Kuidas üks saare kool peaks olema eeskujuks kõigile teistele
Keskkooli esimene aasta oli algselt lootusrikas, kuid lootus kadus kiirelt. Inimesed olid külmad ja üleolevad. Õpetajad töötasid konveiermeetodil ja enamus neist pidas end kõige targemaks ja kõige kõrgemaks inimeseks koolis. Õpilastesse suhtuti kui inimprahti. Muidugi ei olnud sellised kõik õpetajad, kuid need suutsid ka mulje tervikust ebameeldivaks muuta.
Pärast seda kogemust astusin aga Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi. See oli minu elu üks parimaid otsuseid. Juba esimesest tutvustavast vestlusest direktoriga jäi sellest koolist väga positiivne mulje. See kool tundus hoopis midagi uut - soe, toetav, mõistev. Mida pikemalt ma seal koolis käisin, seda rohkem ma mõistsin, et see kool ongi ääretult soe, mõistev, vastutulelik, toetav. Õpilastesse suhtutakse kui võrdsetesse, kunagi ei kohta seal alandamist, mõnitamist, pilkamist või halvustamist.
See on kool, kus mõistsin, et koolis on võimalik käia ka ilma seda kartmata. Kool, kus on võimalik tunda, et sa oled osa millestki. Kool, kus väärtustatakse iga inimest ja kus õpetajad on alati valmis vastu tulema. See on kool, kus õpetajad ei tööta vaid selleks, et kätte saada oma kuupalk, vaid selleks, et õplastele tõesti midagi anda.
A. H. Tammsaare on öelnud oma ülikooliaja katkestamisel: "Parem diplomita elada, kui diplomiga surra." Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumis antakse võimalus elada diplomiga. Mind on kimbutanud erinevad terviseprobleemid. Kõige rohkem probleeme on tekitanud ärevushäire, mistõttu on ära jäänud väga palju koolitunde.
Oma esimese keskkooli aastaga sain kogemuse, et õpilasel ei ole õigust olla haige. Õpilane peab olema kogu aeg terve või pole tema koht koolis. Praeguses koolis antakse aga võimalus hoolimata tervisemuredest jätkata kooliteed. Õpetajad on ääretult toetavad ja valmis alati vastu tulema. Kordagi pole tekkinud selles koolis olukorda, kus minusse oleks minu probleemide pärast halvasti suhtutud. Vastupidi - õpetajad, direktor ja ülejäänud koolitöötajad on alati toeks.
Minu jaoks on see kool midagi tõeliselt erilist ja märkimisväärset. Kool, mis vaieldamatult väärib tunnustust. Tean, et sealne töötajaskond on juba ainuüksi väikse tänuavalduse üle õnnelikud, kuid usun, et see kool väärib suurt tunnustust. See kool on eeskujuks kõikidele teistele koolidele. Ta näitab, et hea tulemus on võimalik saavutada ka ilma valusate mälestusteta. Tulemus on võimalik saavutada ka nii, et nii õpilased, kui õpetajad saaksid meenutada seda kooliaega ilusate mälestustega.
