Kuidas oma halba päeva mitte elukaaslase peal välja elada?
Mitte tülli minemisele oleks võinud mõelda ka päev varem, kui teemaks sai vähene tähelepanu pööramine teineteisele. Viimasel ajal istume kumbki oma nurgas, kas arvuti, tahvelarvuti või värskelt perre tulnud nutika teleri ees. Vestlused piirduvad ebamääraste mühatuste ja regulaarsete solvumistega, kui teine pool küsimusest aru ei saanud. Ilmselt on oma töö teinud ka enam kui ebameeldiv pikk ja vihmane november.
Konkreetne "vasaku jala päev" juba algas ebamääraselt. Pool tundi enne äratust saabus telefonikõne, mille sisu ei oleks kuidagi nii varajast tülitamist nõudnud. Kogemata oli ununud eelmisel õhtul mobiil hääletule režiimile seadistada. Unustamine jätkus ka järgmisel hommikul. Pärast kolmveerand tunnist ja neljakümne kilomeetrist autosõitu selgus kurb tõsiasi. Töökoha võtmed jäid muidugi teise jope taskusse. Vastumeelselt sai ette võetud tagasitee koju. Tuju püsis veel nulli piires, kuid esimesed närvitõmblused silma juures andsid endast märku. Meenutas see joonisfilmi "Jääaeg" orav Scrati silmatõmblust, kui ta järjekordselt oma kallist tammetõrust ilma jäi.
Pärast võtmete ja tööpäevaga ühele poole saamist oli aeg auto ära parkida. Pähe turgatas tore plaan jätta masin maja kõrvale, oma krundi murule. Vea olemus andis endast kohe eredalt märku: jäin oma lamellrehvidega pehme muru sisse kinni. Kaapisin entusiastlikult pool minutit. Selle kavala liigutusega mudastasin kogu masina esiklaasist tagumise numbrituleni porikamakaid täis. Alles eelmisel päeval sai auto puhtaks roogitud.
Ega midagi, otsisin veeämbri ja harja välja ning hakkasin laastamistööd parandama. Kiirelt andis end näole järgmine meeleolukas üllatus. Naabri koer oli hoovi üllatuse maha jätnud ja minu heledad linnajalanõud kohtusid selle üllatusega. Silmatõmblus läks suuremaks. Värin sees ka. Õnneks olin sel hetkel auto juures üksi, muidu oleksin vägevalt oma tundeid väljendama asunud. Surusin kiirelt hambad risti ning asusin nüüd juba jalanõude puhastamise kallale.
Erinevate põnevate puhastustöödega ühele poole saanud, saabus aeg külm tuba soojaks kütta. Toa temperatuur jäi vaevu plusskraadide poolele ning see ehk kaine mõistuse säilitaski. Eriliselt metsa läinud päeva moraal kujunes üllatuslikuks. Kui end pidevalt tegevuses hoida, ei olegi aega ebaõnnestumiste tõttu naisega tülli minna. Pigem tekib tüli tegevusetusest ning liigsest mugavustsoonis viibimisest.
Soovitan lugejatelgi end soojalt mugavalt diivanilt välja sirutada ning sisustada aega kõige absurdsemate tegevustega üldse. Alustuseks võib puhta autoga mudas mõned tiirud teha ning siis seda juba põhjusega pesema asuda. Muidugi ei teeks paha ka kallimaga lumesajuses pargis jalutuskäik ette võtta. Lume saabumiseni aga tasub näpud lõõgastavast alkoholiriiulist ning pingeid maandavast nääklemisest eemale hoida. Muidu võib juhtuda, et lõpuks peab jõule üksi vastu võtma.
