Kuidas ma selgeltnägijat mängisin ja kõik uskuma jäid

Ma mängisin kaks päeva, et olen selgeltnägija. Valetasin, et mul on võimed. Et ma näen, mis tulevikus toimub. Nagu täiesti tavaline selgeltnägija.

Ja inimesed uskusid mind. Nad arvasid, et ma olengi paranormaalne olend, kirjutas Skämmeripüüdja oma blogis.

Kuidas kõik algas?

Kirjutasin Buduaari foorumisse järgmise postituse:

Tere, buduaarlased!

Mõned kuud tagasi oli mul tugev peapõrutus. Pärast õnnetust esinevad mul tugevad peavalud ning nende valudega on kaasnenud ka selgeltnägemise võimed. Selgeltnägemine ei ole suur õnnistus, vaid vastupidi, väga suur koorem. On raske taluda seda, kui iga päev näed tänaval kõndides, et selle inimese elupäevad on loetud, selle inimese abikaasa ei hooli temast üldse ning see inimene on väga negatiivse energiaga. Ma ei taha seda võimet!

Et mu kannatustest vähemalt kellelegi kasu oleks, siis võite tänase päeva jooksul minuga meili teel ühendust võtta ja oma probleemidest ning kahtlustest rääkida. Proovin kõigile vastata.
E-mail: ********@*****.com

Kuidas inimesed uskuma panna, et oled selgeltnägija?

Meilikasti hakkasid ilmuma uued kirjad. Esimene rumal uskuja küsis oma reisi kohta: „Kas kõik läheb hästi?“ Kinnitamaks, et olen ikka selgeltnägija, panin Google'i otsingusse sõnapaari „barnum statements“. Need on väited, mida inimesed tunnevad olevat ainulaadsed ja tähendusrikkad, kuid mida saab kasutada iga inimese kohta.

Võtsin kohe esimese „barnum statementi“ ja kirjutasin talle, et su elus on olnud palju kõrg- ja madalhetki, just emotsionaalsest aspektist, ning praegu näen selle mustri jätkumist. Vastuseks sain:

„Aitäh vastamast! Mu emotsioonid kõiguvad tihti tõesti äärmustesse, see on väga õige :)“

Meie vestlus jätkus ning saatsin talle veel mõne „barnum statementi“. Ja ma olin koguni nii usutav, aus ja tõsine selgeltnägija, et 35 tunni pärast võttis ka tema õde minuga ühendust. Minu „võimete“ olemasolu levis juba inimeselt inimesele.

Veidi aja pärast kirjutas üks neiu:

„Enne, kui saaks hakata üldse enda murest/probleemist kirjutama, küsiks väikse testina, et oskad sa öelda, mis mind hetkel üldse vaevab?“

Kasutasin sama taktikat ja vastasin:

„Ma kahjuks ei saanud selgelt pilti probleemist, mis sind vaevab, kuid see-eest sain märke sellest, milline isiksus sa oled. Tundsin, et sul on elus olnud palju kõrghetki ja madalhetki, just emotsionaalsest aspektist, ning praegu näen selle mustri jätkumist. Vahel sead sa endale suuri ja võimsaid eesmärke, mida harva täidad. Sa oled iseseisev mõtleja, sulle meeldib kontrollida seda, mida keegi sulle ütleb. Sa armud kergesti ja oled liiga kriitiline enda suhtes.“

Üllatus-üllatus, ma läbisin testi. Vastuseks sain: „Suht täppi läks küll kõik jah“ ning sellele järgnes tema probleemi kirjeldus.

Ka mina olin TÕELINE selgeltnägija, mitte suvaline pettur

Ei ole sellist nähtust või olendit nagu tõeline selgeltnägija, päris selgeltnägija, aus selgeltnägija või selgeltnägija, kes ka tegelikult näeb tulevikku. Inimesi on väga kerge petta. Näiteks ühes meilis oli:

„Kuigi ma väga selgeltnägemisse ei usu, siis Teid ma millegipärast siiski usun.“

Mind, kes ma ei näe tulevikku, kes ma meelega kirjutasin valet kokku, arvati olevat TÕELINE selgeltnägija. Seega ka mõtlemine, et paljud selgeltnägijad on petturid, aga vot see on tõeline ja oskab tulevikku ettekuulutada, on vale.

Põhjuseid, miks kõik selgeltnägijad on petturid:

• James Randy pakub miljon dollarit inimesele, kes tõestab oma paranormaalseid võimeid (http://www.randi.org/site/index.php/1m-challenge.html) See võistlus on olnud avatud juba aastast 1964 (siis oli küll väiksem summa), kuid ükski osavõtja pole suutnud selle ajaga oma võimete tõesust kinnitada. Sarnaseid võistlusi on korraldanud paljude riikide skeptikud ja paraku pole auhinda keegi võitnud.

• Ükski teaduslik uuring pole tõestanud paranormaalsete nähtuste (näiteks selgeltnägemise) olemasolu.

• Selgeltnägijad ütlevad, et neil ei ole eetiline võita lotoga, kuigi nad väidetavalt on selleks suutelised. Aga lotot kutsutaksegi lollide maksuks - seda ostavad inimesed, kelle teadmised tõenäosusest on puudulikud ning kuna Eesti Loto on riigi omanduses, siis selle arvelt suureneb riigikassa. Miks mitte võita lotoga ja annetada see lastekodudele, koolidele, lasteadadele vms? Kas nad lihtsalt ei suuda või pole see ka eetiline?

• Kokkusattumused juhtuvad – tõenäosus, et mõni su unenägudest läheb täide, on suur. Enamik unenägudest ei täitu, kuid me mäletame neid, mis juhuse tõttu reaalsust peegeldasid.

• Kui sul on käes haamer, siis kõik esemed muutuvad naelteks. Me tõlgendame sündmuseid nii, et nad sobiksid kokku.

• Pane Google'i otsingusse „cold reading“ ja leiad veel infot.

Millised inimesed usuvad selgeltnägijatesse?

Inimesed, kes minuga ühendust võtsid, saab jaotada kolme gruppi:

1. Naiivitarid, kes soovivad teada, mis tulevikus juhtub (teoreetiline näide: kas ma saan tulevikus mehele).
2. Inimesed, kellel on probleemid ning kes ei taha tulevikku teada, vaid lihtsalt nõu küsida (teoreetiline näide: ma ei armasta oma meest, aga mul on laps; kas õigem oleks mees maha jätta või lapse peale mõelda). Nende osakaal oli kõige suurem.
3. Inimesed, kes on proovinud kõiki tavapäraseid viise oma probleemist ülesaamisel, kuid spetsialistidega konsulteerimine pole abi toonud (teoreetiline näide: korduvad arstivisiidid pole tervisemuret parandanud ning ainukeseks lootuseks on abi otsida kusagilt mujalt).

Mida võiks sellest eksperimendist õppida?

1. Kuna oli palju inimesi, kes otseselt tulevikku ei soovinud teada, vaid tahtsid probleemidele lahendust leida, kuid ei julgenud nõustajatega ühendust võtta, siis oleks vaja online keskkonda, kus psühholoogid vastavad anonüümsetele küsimustele. Boonusena võiksid vastata küsimustele ka teiste valdkondade arstid (mõned sarnased veebilehed on, kuid mitte midagi laialdaselt teadaolevat ja hästi töötavat).
2. Igaüks võib mängida selgeltnägijat.
3. Igaüks võib näida tõelise selgeltnägijana (kuid arvatavasti ei ole seda keegi).
4. Selgeltnägemise uskumise buum (mida tõestavad populaarsed temaatilised telesaated, selgeltnägijate koolid, selgeltnägemise kursused, arvukad raamatud) on näha, et kriitilise mõtlemise oskus Eestis pole kiita. Kriitilist mõtlemist arendab matemaatika, kuid mitte puhas arvutamine, vaid tõestusülesanded. Kahjuks on gümnaasiumi ja põhikooli matemaatikas tõestusülesannete osakaal pea olematu.

Originaalpostituse leiad Skämmeripüüdja blogist.