Saada meile lugu, pilt või video siit!

Rahva hääl on rahvaajakirjandus – seda kõige paremas ja sügavamas tähenduses! Siia saavad kirjutada ja oma pilte/videosid saata kõik, kel teistega midagi jagada.

Kui kaua on jäänud Peeter I ajastus elavale impeeriumile aega püsida?

 (52)
Narva lahingu läbimäng
Narva lahingu läbimängFoto: Irina Kivimäe, NarvskajaGazeta

Venemaa näib olevat omalt poolt teinud kõik võimaliku aga ka võimatu, et nii Baltimaad kui mitmed teised endised nõukogude mõjusfääri riigid Venemaast justkui nagu katkualast eemale üritavad hoida. Võiks ju eeldada, et pisut targema, sõbraliku ning ausama välispoliitikaga oleks selle aja jooksul vast soovi korral suudetud endist märksa parem kuvand luua ning sel moel hoida mõjusfääri koos, mis praegu jätkab lagunemist.

Samas pole välja tulnud ka Valgevene-Venemaa liitriigi ja Euraasia Liidu projektidest suuremat kui tavapäraseid maailmas mitteanalooge omavaid pressiteateid peatselt toimuvatest suurtest ja põhjapanvatest sündmustest. Siinkohal tekib küsimus, kui kaua on jäänud Peeter I ajastus elavale impeeriumile veel aega kesta?

Väikestele rahvastale nagu eestlastele ja lätlastele aga ka suurematele nagu soomlased ja poolakad ei meeldi, et Venemaa lähtub oma geopoliitilistest huvidest sedasi, et kunagi impeeriumi koosseisu kuulunud ja hiljem okupeeritud aladega võib käituda nõnda nagu tähendaks ootus, et viimased kuuluksid vene mõjusfääri seda, et neile võib esitada nõudmisi ja avaldada survet. Muidugi, hõlmata ja hallata saab mitmel viisil, kuid tänaseni ei valda Moskva divide et impera põhitõdesid pärast enam kui tuhande aasta pikkust praktikat. Näib, et impeerium püsib ja kestab nagu Põhja-Korea, kes on näinud paremaid ja helgemaid aegu lisaks halvematele. Samas muutunud pole just palju, kuna majandust domineerib endiselt maagi kaevandamine ja toorme eksport, mis iseloomustaks rohkem tööstusrevolutsiooni aegseid või sotsialistlikke tööstusriike.

Kaasaegses maailmas ja maailmamajanduses haarab üha enam tähtsust lisandväärtuse loomine ja kõrgtehnoloogiline tootmine, mis paraku Venemaad ei ilmesta. Kõrvutagem siinkohal näiteks Moskva lähemaid suuri majandusnaabreid väikest Lõuna-Koread ja suuremat Jaapanit Venemaaga, kelle rüpes elab täna 143 miljonit inimest ning pões ühed suurimad loodusvarade kogused. Lõuna-Koreas elab natuke üle 50 miljoni inimese, ent sealset maad pole õnnistatud rohkete maavaradega nagu Põhja-Koread või Venemaad. Ka Jaapan ei naudi ülemääraseid maavarasid, kuigi elanikke ligemale 125 miljonit. Ressursside efektiivse kasutamise võrdluses on nii Lõuna-Korea kui Jaapani ülekaal masendavalt domineeriv Põhja-Korea ja Venemaa üle, kes näivad vaatamata poliitilistele erisustele ikka praktiseerivat ühte ja sama majandusmudelit erinevas ideoloogias.

Kuid vaatamata Venemaa arengule on teisigi riike, mis tiksuvad omas ajastus, mõni edukamalt ja teine kehvemini, suutmata muu maailma tempos püsida. Võiks ju eeldada, et kuniks tehnoloogiline vahe ei paisu liialt suureks Peeter I aegne impeerium kestab ning nagu Põhja-Korea eelisarendab sõjaväge ühiskonna asemel. Kuid kui otsa saavad mineraalid ja maagid, mis edasi saab?

Võimalik, et pöördumatu allakäik, millega riskeerib ka Puna-Korea, kui hiinlastes lakkab soov neid ülal hoida. Samas on kaheldav, et järgmisedki tuhat aastat saavad mööduma uut moodi ning kui ressursid saavad otsa ütleb tuhande aastane idapraktika seda, et tuleb minna ja võtta mujalt, nagu vanasti...