Olen ise omal nahal kogenud kiusamist koolis ja sooviksin mõnelegi praegusele kuisatavale, ka ta vanematele, anda mõne näpunäite.

Alustame sellest, et õpetaja peaks sekkuma koolivägivalda, seda enam, et kiusamine toimub ju tema ülevaatuse all olevas haldusüksuses. Kui nüüd pöörduda probleemiga õpetaja poole, siis ta ehk teebki temast oleneva, räägib klassi ees, et kahjuks meie väikeses toredas klassikollektiivis esineb säärast ebameeldivat nähtust nagu kiusamine.

Edasi järgneb pedagoogiline jutt antud nähtuse ebaeetilisusest, mida keegi kuulata ei viitsi. Paremal juhul võetakse ka ühendust kiusajate vanematega, kes tõenäoliselt leiavad, et nende lapsed nüüd küll kedagi ei kiusa. Oletame, et vanemad võtavad kodus ette oma võsukestega kasvatusliku kõneluse ja ka kasvatuslikud meetmed, siis tekib küsimus, kas sest on ka kasu. Ei ole. Kiusaja teab täpselt, keda tänada talle tekkinud olukorra eest ja seda ta ka teeb.

Kaldun korraks kõrvale ja pean vajalikuks ka välja tuua, et eristada tuleb klassisisest ja klassivälist kiusamist. Esimesel puhul kiusatakse õpilast klassikaaslaste poolt ja see on kahtlemata suurem stressitekitaja ja piin lapsele. Klassivälise kiusamise korral on kiusajad enamjaolt vanemast, harvem ka paralleel või nooremast klassist. See vorm on leebem, kuna kontakt kiusajatega on harvem ning seda on võimalik vältida. Kehvem on lugu juhul kui kiusajad on paralleel klassis, sel juhul võib kiusamine jõuda ka koduklassi. Harvemini esineb kiusamist algklassides, sagedamini alates neljandast klassist.

Algklassides esineva kiusamise puhul on kiusatavat tõenäoliselt ka piinustatud lasteaias, tihti jätkatakse algkooli nendega, kellega koos ka lasteaias käidud. Sel juhul, kui last on kiusatud lasteaias, tuleks vanemal kindlasti panna laps võimalusel enamikest lasteaiakaaslastest erinevasse kooli.

Klassivälise kiusamise korral on kiusajaid tihtipeale raskem pedagoogiliste kasvatusmeetoditega mõjutada, kuna kiusajaid on tihti raske tuvastada, puuduvad andmed kiusajate isikute kohta, seda suure kooli puhul. Samas on pedagoogilise noomituse mõjutegur sellistele kiusajatele tihtipeale suurem.

Klassisisene kiusamine on tihti nagu haigus, alguses kiusab paar inimest, aja möödudes võib suureneda kiusajate hulk ja väheneb kiusatava suhtlusringkond, kõige halvemal juhul kahaneb nullini, kuna ühed kiusavad ja teised ei soovi sellise kiusatavaga avalikult suhelda, sageli kartes ise kiusamise alla langeda, pigem vahest lähevad pilkamise, mõnitamise ja muu sellisega lihtsalt kaasa. Sel puhul reeglina halvendab kiusatava olukorda õpetaja, vanemate, koolipsühholoogi sekkumine. Koolipsühholoogi poole pöördumine tuleb peagi avalikuks ja juurde võib veel jääda Psühhi hüüdnimigi.

Oluline on ka küsimus, miks kedagi kiusatakse. Ühene vastus on: sest seda saab teha. Ei oma tähtsust, kas kiusatav on kõhn, paks, lühike, pikk, tark, rumal, füüsilise puudega või ilama puudeta, vaene või mitte, kõik need omadused on kiusamise vabanduseks aga mitte nende põhjuseks.

Kui nüüd keegi on sattunud olukorda, kus kiusamine on laialdaselt klassisisene, siis tuleks tõsiselt kaaluda koolivahetust. Tõsi, keskkonnavahetus on paljudele raske ja stressirohke, kuid võib end kuhjaga ära tasuda. Samas tasuks loobuda ajutiselt suhtlusvõrgustikest - Facebook, Twitter, Rate jt. Need annavad kiusajatele võimaluse sodida su nn "seinale" igasugu ebameeldivat, mis võib su uute koolikaaslaste suhtumist sinusse kujundama hakata. Loobu sellest jamast ja kui positsioon on muutunud kindlamaks uute klassikaaslaste seas ning teisiti ei saa, tee siis uus konto. Ära tasub vahetada ka MSN-i aadress.

Uude keskkonda sulandumisel on seal kindlasti katsetajaid, kes üritavad uurida, kas sa oled kiusatavast puust. Sellistel tegelastel tuleb kohe mast maha tõmmata, pilkele tuleb vastata räigema pilkega ja kui keegi füüsiliselt kiusab samaga kohe vastata. Kui keegi su kooliasjad peaks prügikasti valama, siis ära võta ise välja sealt neid. Kui täpselt ei tea, kes valas, las õpetaja ise õngitseb need välja, kui näed, kes valas, kalla terve prügikasti sisu tollele pähe.

Muuda oma suhtumist. Enamik kiusatavaid istub vaikselt ja murtult oma nurgas. See on üks element, mis võimaldab kiusajal kiusata, ta elab end kellegi peal välja ja temaga ei juhtu midagi. Siin ei aita see kui Adidase dressidega või Armani teksadega kooli lähed, siin aitab kui suudad endas süvendada esinemisjulgust ja suhtlemisoskust. Esimest aitab sul saavutada klassivälise tegevuse leidmine, seal saad ka suhtlemisoskust, suhtlemisjulgust süvendada. Suhtlemisjulguse leidmisele aitab kaasa ka koolivälise nõustajaga suhtlemine.

Kiusamisele saab vastu kõige etemini hammas-hamba, silm-silma vastu põhimõttel. Seda tuleks aga kohaldama hakata esimeste kiusamisilmingute avaldumisel. Tõesti, kui tuleb suurem poiss ja hakkab peksma, tuleb vastu anda. Pole tähtis, kas jääd alla või peale, tähtis on, et hakkad vastu, sest neid, kes vastu rabelevad, on liiga tülikas kiusata.