Levinud postitus on järgnev.

"Olin oma kahe lapsega Pargi tn mänguväljakul ja valmistusime koju minema. Kolmeaastane sõitis rattal ja mina väiksema lapse ja koeraga järel. Kolmeaastane sattus oma rattasõiduga väga hoogu ja kuna hetkel on tal "mina ise" faas, ei kuulnud/kuulanud ta minu käsku seisma jääda ja vuras ülekäigu poole. Kuna liikus oli ka parajalt tihe, hakkasin tõsiselt muretsema ja last hüüdma, kuid minu väike uljaspea ei teinud välja.
Õnneks oskas ohtlikku olukorda hinnata üks noor koolipoiss, kes peatas ratta ja hoidis last kinni, kuni ma järele jõudsin.

Kallistasin ja tänasin poissi, kuid kuna olin ähmi täis ja pisarates, ei jäänud mul meelde poisi nägu.

Lapsevanem, kui Sa kuuled, et Sinu laps kirjeldab sellist olukorda, palun anna endast märku! Tahan Sind ja Sinu last veel kord isiklikult tänada!"

Ema kirjeldab heategijat nooremapoolsena: "Poiss oli mulle rinnuni ja vist olid seljas pigem tumesinised riided. Vanust on raske hinnata – äkki kuskil 10 aasta ümber."

"Tõenäoliselt see poiss ise ei arvakski sellest olukorrast suurt midagi – iseenesestmõistetav – aga minu jaoks on ta Kangelane! Ma tahan, et ta teaks, see üks väike heategu tema poolt on minu jaoks terve maailm!" tänab ema abistajat.

Täna lõunal kirjutasid Delfile nii poisi isa kui ka vend. 11-aastane heategija õpib ja elab Keilas ning viidi kokku tänuliku emaga. "Ta rääkis sellest eile perele, aga keegi ei pööranud eriti tähelepanu," kommenteerib heategija vanem vend naerdes.