Koolide reastamine pole vale
Tõsi, ajalehtedele ja muudele meediakanalitele on koolide pingerida hea kont, mida igal aastal järada. Tavaliselt ei toimu augustilõpu Eestis ju suurt midagi erilist — poliitikud puhkavad, mistõttu langevad kohe ära paljud võimalikud lood. Riigieksamite tulemuste edetabel annab hea võimaluse koostada igasuguseid graafikuid, korraldada küsitlusi, teha intervjuusid ja küsida kommentaare.
Ent minu meelest ei maksaks meediat säärases käitumises ülepea süüdistada. Õnneks viib koolide pingerea ümber toimuv üsna ruttu avaliku aruteluni hariduse üldise olukorra kohta. Nii ka sel aastal. Peale selle on tulemuste avaldamine üle-eestilistes väljaannetes siiski väga heaks võimaluseks õpilastele, õpetajatele, vanematele ja muudele huvilistele välja uurida, kuidas on eksamid sel aastal läinud. On võimalik teada saada, mitmes kool ollakse üldises arvestuses, või näiteks kirjandi või matemaatika tulemuste pingereas.
See jutt, et koolide pingerea avaldamine solvab kehvematel kohtadel olevate koolide õpetajaid-õpilasi või et see paneb tublid õppurid veelgi suurema surve alla, on minu meelest totter. Ma ei saa aru, miks on Eestis nii palju koolijuhte, kes seda tabelit kritiseerivad. On väga huvitav, miks ei taheta teada oma kohta võrreldes teiste haridustemplitega ja eelistatakse selle asemel jääda kuhugi väga hämarale tasandile, mis ei lase tegelikult hinnata seda, kui hästi koolis tööd tehakse.
Minu arvates on kõigil õigus teada, millist tööd meie koolides tehakse, mida noortele inimestele õpetatakse ja kui konkurentsivõimeline on see töö teistega võrrelduna. See on ju ammune tõde, et konkurents viib elu edasi.
Otse loomulikult pole koolide reastamine riigieksamite tulemuste järgi ainuke võimalus nende taset hinnata. Kriteeriume, mille järgi tabeleid koostada, on ju väga palju. Koole võiks ritta seada ka spordivõimaluste, õpilaste ja õpetajate rahulolu, huviringide arvu või lausa koolitoidu kvaliteedi alusel, kuid selliste pingeridade puudumine ei pea tähendama riigieksamitel põhineva tabeli sõimamist ja selle avaldamise lõpetamist.
Muide, minu teada on koole ritta pandud juba 1994. aastast, mil ajakiri Favoriit avaldas koolide edetabeli. Selle pingerea koostamisel arvestati muuhulgas kooli sissesaamise tingimusi, kõrgkoolidesse pääsenute protsenti, keeleõppe taset ja palju muud. Ilmselt nõuaks sellise tabeli kokkupanek märksa kauem aega kui praeguse pingerea koostamine, kuid mõelda sellele ju võiks.
