Kommenteerijatele: mille üle siis üldse kurta võib?

Rahva Hääl on hea koht, kus arutada päevakajalisi teemasid. Oma anonüümsuse tõttu võimaldab see laiemat ja ehk ka poliitkorrektsuse piirimail tammuvat arutelu, toimetajate olemasolu tõttu on pea kõik avaldatud nupukesed täitsa huvitavad või vähemalt omamoodi. Ainus probleem on üks tüüp kommenteerijaid, keda võiks ehk nimetada koodnimega: "Kas tõesti!?"

"Kas tõesti?!" on nimelt esimene vastus või vastukommentaar, mis tuleb pähe, kui lugeda kommentaare, et kui bussiga sõita ei meeldi, sõida taksoga või kui üürida ei meeldi, eks siis osta omale Nõmmele villa. Loomulikult tahaks pea iga inimene olla piisavalt jõukas, et võimaldada endale autot (mu arvates veel kulukam lõbu kui lapse saamine) või villat Nõmmel või tööd, kus ilma doktorikraadi olemasoluta makstakse 2000 eurot peo peal ("Hangi endale parem töö!"), aga kui inimene juba sõidab bussiga ja üürib ühetoalist korterit mõnel magalamäel, siis järelikult on sellise olukorra tinginud mingisugused materiaalsed olud, millest on raske üle saada.  

Nende kommentaaride peamine viga ongi see, et need on täiesti kasutud ja tekitavad lihtsalt lugejas jõuetut viha. Mis kasu on artikli kirjutajale või asjast huvitunud lugejale asjaolust, et sa oled empaatiavõimetu ja nii naiivse maailmavaatega, et arvadki, et inimesed vabast tahtest töötavad miinimumpalga eest, üürivad närust korterit ja sõidavad ühistranspordis? Kui inimene on juba sellistesse elutingimustesse sunnitud, siis on pehmelt öeldes kohatu iriseda, et miks ta autot ei osta. Raha pole, Sherlock! Aega pole, Sherlock! Mul on äkki toita ja katta invaliidist ema, tolle kaks kassi, ma ise ja lasteaiaealine laps, mul pole aega kuskil ülikoolis loengus küüsi viilida ja oma seina diplomitega tapetseerida, ma pean hakkama saama selle bakakraadiga, mis mul on. Loomulikult ostaks ma Lexuse ja villa ja võtaks vastu suurepalgalise töö, aga elu ei käi nii lihtsalt!

Ja kui ma juba pean ühistransporti kasutama, siis mul on korraliku kodanikuna, kes pole pea kunagi jänest sõitnud (ainult paar korda on juhtunud, et sõidan aegunud kuupiletiga päevakese), täielik õigus kobiseda selle üle, et ühistransport on räpane ja ebatäpne, et ühistranspordi juhid on ebaviisakad ja sõimavad sageli piletiostjatel nägu täis, kui noil pole sendipealt täpne summa, et muponaudid hindavad jäneseid ilusate silmade järgi (neiud ja ilusad noormehed viiakse bussijuhi juurde piletit ostma ja pääsevad noomitusega, tätoveeritud ja alternatiivsed inimesed viiakse joonelt mupobussi jne). Ma ju kasutan teenust, kuidas on kriitika olemasolevate tingimuste üle "haige inin" või kuidas puutub kogu loosse asjaolu, et ma võiks omale siis parem auto osta?

Ja kui ma passiivagressiivselt lahmivate kommenteerijate meeleheaks ostangi auto, kas ma siis võin kurta, et teed on viletsas seisukorras, et parkimiskohti pole ja kui on, siis on need röögatute hindadega? 

Või soovitataks mulle seepeale, et sõida bussiga? Nokk kinni, saba lahti?

Mille üle üldse kurta või arutleda võib, oo lugupeetud valvekommentaatorid-trollijad?