Kõik, mis tuleb loodusest, ei ole alati ohutu ja hea
Lugesin täna Rahva hääles ilmunud kena mõistlikku artiklit selle kohta, et nii mõnedki ravimtaimed avaldavad koostöös apteegiravimitega kahjulikku mõju ja et taimeteed ei ole sugugi nii ohutud, süütud ja sõbralikud asjakesed, kui paistab.
Lugu ise on täiesti õige ja kohane, ehkki eestlasliku toidukoriluse üle ma isiklikult ei nuriseks - hea ju, kui põllutööd ja metsatarkusi ära ei unustata.
Aga kommentaarid loo taga ajasid mu täiesti hämmingusse. Kommentaatorid tormasid kohe taimeteesid kaitsma ja autorit sõimama, kahtlustades teda koguni ravimifirmade reklaamiagendiks olemises. (Mis on iseenesest absurdne kahtlustus, kui ühegi konkreetse firma või ravimi nime pole mainitudki.) Tõepoolest, tulihingelised looduse- ja ravimtaimede kaitsjad, kas te üldse ei mõtle?
Ega ikka ei ole küll kõik ravimtaimed ainult kasulikud ja ainult ohutud. Tõepooles, raudrohutee, nõgese ja naistepuna eest hoiatavad arstid vägagi, need pole võluvahendid vaid lihtsalt looduslikku päritolu ravimid, mida tuleb kasutada täpselt nii, nagu iga teistki ravimit - ainult näidustuse olemasolul ja arvestades võimalike kõrvalmõjudega. Selle väikese vahega, et taimele, mille sa loodusest korjad, ei ole külge seotud sildikest kasutamisjuhendiga. Inimesed, kes mõelda ja infot otsida ei oska, peaksid ka ravimtaimi pigem apteegist ostma, apteegis müüdavatel täpselt sama looduslikel aga ilusti pakendatud ja sildistatud ürtidel on see ohutusinfo aga pakendil vähemalt kirjas. Või pidage meeles, mida ütles Paracelsus: "Kõik on mürk ja kõik on ravim, sõltub ainult kogusest." Isegi süütu piparmünt pidi olema taim, mida aastaringselt iga päev vahet pidamata juua ei tohi.
Tegelikult on ka suur hulk vabrikuravimeid, mis meieni jõuavad pillide või kapslite näol, looduslikku päritolu või vähemalt põhinevad need looduslikel prototüüpidel. See ei tähenda, et neid võiks suvaliselt ja võimalikke koosmõjusid arvestamata sisse kühveldada. Ei, ikka tuleb järgida kasutamisjuhendit ja ohutusreegleid ja silmas pidada võimalikke kõrvalmõjusid.
Loodus ei ole süütu, sõbralik ja ohutu koht. Kõik, mis looduses - või ka põllul - kasvab ei ole olemuslikult hea, kasulik ja veel kasulikum. Võtame kasvõi nisu - vana, tuntud kultuurvili. On inimesi, kellele nisu pruukimine söögiks on suisa kahjulik, kuna neil on tervaviljavalgu gluteeni suhtes toidutalumatus. Ometigi on nisu ju looduslik kraam! Või näiteks - me kõik teame, et sünteetilised magusained, mida light-jookides palju kasutatakse, on kurjast. Aga täiesti looduslik ja viimasel ajal järjest populaarsust korjav magusaine maisisiirup põhjustab kaalutõusu kuni kaks korda rohkem kui tavaline lauasuhkur (mis ju ka omakorda looduslikku päritolu) lihtsalt seetõttu, et see ei anna kehale signaali suurendada insuliini tootmist vastavalt tõusnud suhkrutasemele. Sama paha lugu on täiesti loodusliku ja kasulikuks kiidetud sojaga - seegi võib mõtlematul tarbimisel põhjustada ja on põhjustanud erinevaid tervisehäireid. Lähemalt võid selle kohta lugeda Kaaluabi artiklist.
Lisaks eelnevatele, üldiselt siiski kasulikeks peetud ainetele, tulevad loodusest ja just nimelt taimeriigist veel mõned, nii arstide kui tavakodanike hulgas väga mitmesuguse reitinguga ained. Mõnuained, nagu kohv, kakao, tee, vein, viin, tubakas, kanep, moon, kokaiin... ja vähemtuntud taimsed narkootikumid. Legaalsete taimsete ja looduslike mõnuainete ümber on võimalik vaielda ja vaieldaksegi pidevalt seinast-seina, kusjuures seisukohad muutuvad iga paari aasta tagant. Kord tuleb uudis, et kohv on kasulik, kord et kahjulik, kord, et vein aitab vähki vältida, kord, et rikub maksa... jne, jne. Tubakas? Nikotiin pidi aitama täiskasvanute ADHD-d leevendada. Kanepit peetakse isegi ravimiks mõnede vähivormide vastu.
Eesti metsadeski kasvab täiesti looduslikult mitmeid taimi, millest võib saada kenakese joobe koos hallutsinatsioonidega või siis ka selliseid taimi, millega võib kaaskodaniku või iseenese tõhusalt ja kiiresti ära tappa või vähemalt vigaseks teha. Ussilakk. Piibeleht. Kärbseseen. Mürkputk. Maavits. Sookail. Koirohi. Nimekiri pole kaugeltki ammendav. Ka paljud nende hulgast on omakorda kasutusel ravimitena - küll välispidiselt, aga siiski ravimtaimede nimekirjas nad on. Ons need siis seetõttu ohutud ja kenad?
Kui te ei tea, mida te teete, inimesed, siis parem ärge ravimtaimi oma aruga tarbige. Küsige teadjamatelt. Küsige arstilt. Ärge riskige.
