Metsloomad teevad tavaliselt inimest nähes kohe sääred, aga kui vahemaa on liiga lühikene ning loom on segaduses, võib ta inimest enesekaitseks rünnata. Eriti kurjad pidid olema metssead, kui emistel on rännaku ajal põrsad kaasas.

22. aprillil oli meedias uudis, et Tallinnas olla karu jalutamas. Olen minagi ühe korra mõmmikuga kohtunud ning seda hästi lähedalt, mistõttu olime ehmatanud mõlemad. Sellest on juba mitmed aastad möödunud, kui ühel aastal 16. juunil olin parajasti Tori vallas asuva Ritsu turismitalu juures jõe ääres kalal, kui kuulsin korraga jubedat kolistamist prügikastist. Arvasin, et mõni koer on sinna midagi järama läinud ning otsustasin asja lähemalt kaema minna.

Sel hetkel polnud kedagi kodus ka, sest peremees oli kutsutud oma perega tollase Pärnu maavanema vastuvõtule seoses "Kauni kodu" tiitli võitmisega. Nii kui ma prügikasti hakkasin sisse kiikama, kargas sealt suur kogu kisades püsti ning olime ehmatust kaamed mõlemad ning ma ei julgenud esimesed viis minutit mitte sammugi astuda kuhugi poole.

Kui juba olime üksteisega vaikides tutvust teinud, hakkasin eemalduma sammhaaval ning kohe helistasin ka peremehele, kes ei uskunud, et karu õues on. Peremees helistas seejärel oma sõbrale ning tema koos naise ja pojaga tulid fotokaameraga mõmmikule jahti pidama.

Mõmmik oli Ritsu talu õues ka järgmisel päeval ning pererahvas sai teda ka ise näha ning peremees rääkis, et karu oli käinud ka neil jõe ääres asuvas kilesaunas. Peagi oli kohale kutsutud ka vastava ala spetsialistid ning karule lasti uinutav süst tagumikku ning viidi Ritsust ära. Eelnevalt söödeti ootamatule külalisele aga mitu purki mett, et mõmmik paigal seisaks ja laseks end sealt ära transportida.

Enne karuga kohtumist olin näinud suurt karu Tallinna Loomaaias puuris ning direktor Mati Kaal teatas mulle antud intervjuus, et karule ei tohi kätt sirutada puuri suunas. Karu on kiskja.