Hiljuti remonditi koolinoorte loomemaja. Eelmisel aastal tehti korda keskallee ja rahvapark, nüüd võib vähemalt jalutada mööda linna. On ka kultuurimaja, kus aeg-ajalt toimuvad üritused, kuid esinevad enamasti kohalikud loomekollektiivid. Teistes linnaosades sedagi pole, vaid paneelmajad ja kasti-kujulised poed.

Elavamaks on muutunud peale Vironia keskuse avamist, mida nüüd plaanitakse ka laiendada. Arvatavasti algavad ehitustööd järgmisel aastal. Plaani järgi avatakse keskuse teises osas uued poed, kohvik ja isegi autobussijaam. See uudis on küll vahva, kuid on paar olulist „aga“.

Alguses käis kõmu, et juurdeehitis saab kahekorruseliseks ning sinna rajatakse kino. Detailplaneeringu etapil kino kahjuks unustati. Uus suur kaubanduskeskus - pole paha, aga inimesed vajavad ka meelelahutust. Nagu juba ütlesin, Kohtla-Järvel peaaegu puuduvad vabaaja veetmise võimalused. Minu meelest kino võib olukorda parandada kasvõi natuke.  Kinokülastajaid leidub piisavalt palju, selles olen kindel järgmistel põhjustel.

Esiteks asub Ida-Virumaal ainuke normaalne kino Narvas Astri keskuses. Tõsi on see, et selle kino külastajate suur osa on just Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikud.

Teiseks võib tekkida küsimus, kas Kohtla-Järve ikka tõesti kino vajab, kui see on juba Jõhvis? Vabandust, aga nö kino Amadeus ei saa tõsiselt võtta - väike saalike linnapiiril kus näidatakse mitte rohkem, kui poolteist filmi nädalas.

Kolmandaks tuleb arvestada et rahvaarvu järgi Kohtla-Järve on viies Eesti linn. Seda enam, et siinsamas asub ka Jõhvi (14 tuh elanikku), Kiviõli (5,5 tuh elanikku) ning paljud alevikud ja külad. Kokku elab Ida-Virumaal 150 tuh elanikku, kui sellest maha arvata Narva ja tema naaberlinnad (kuna Narvas kino olemas), jääb umbes 70 tuh potentsiaalseid vaatajaid. Kas tõesti nende sest ei leia kedagi, kes hakkaks kinos käima? Kusjuures Ida-Virumaal on maakonna ühistransport arendatud väga hästi nii, et inimeste kohaletoomisega ei tohiks probleeme tekkida. Paljudel on ka isiklikud autod. Muide, mõned siiani käivad isegi Tallinnas just kino pärast, rääkimata Narvast.

Ei tohi unustada ka kiiresti arenevat TTÜ kolledžit mis asub Vironiast mõni paar saja meetri kaugusel. Tänapäeval on enamik kinokülastajatest noorukid. Kino on neile väga hea alternatiivne võimalus vaba aega veeta. See on kindlasti parem viis ajaveetmiseks, kui seda on õhtuti kahtlaste alkohoolseid jooke tarbivate kampadega ringi kolamine.

Kino ilmumine soodustaks kindlasti piirkonna arengut nii lähi- kui ka kaugperspektiivis. Kui ehitatakse kino, võimalik et ilmub ka kunagi lubatud uus spordihoone, hotell ja muu. Peaasi alustada millestki, võimalik, et siis löövad ka teised kaasa.

Tahaks loota, et Vironia juurdeehitise planeerijad kiidavad siiski ka kino ehituse heaks. Pole vaja ju väga suurt kinokeskust, piisab ka kahest-kolmset saalist. Loodan, et laiendatud Vironiast saab midagi rohkem, kui järjekordne karbi-kujuline pood. Oleks tore, kui tulevasest „Vironia 2“ saab suur ja  ilus kaubandus- ja meelelahutuskeskus, kus võib veeta vaba aega pere või sõpradega, vaadata häid filme kinos, istuda kohvikus ja lõõgastuda pingil vuliseva purskkaevu juures.